Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Hingamine ja vereringe varustavad kudesid hapnikuga ja eemaldavad organismist süsinikdioksiidi, seejuures seonduvad hingamisfunktsiooni ja happe-aluse tasakaalu regulatsioon tugevasti teineteisega.
Haigusseisundid mõjutavad gaasivahetust arteriaalse vere oksügenisatsiooni ja süsihappe eliminatsiooni osas erinevalt. Süsihappe eliminatsioon sõltub esmajoones kopsualveoolide ventilatsioonist. Arteriaalse vere hapniku osarõhk sõltub aga lisaks sissehingatava õhu hapnikusisaldusele ja alveolaarventilatsioonile veel ventilatsiooni ja perfusiooni vahekorrast kopsudes, difusioonist ja venoosse segavere hapnikuküllastusest. Seega on hapniku osarõhk kopsuparenhüümi funktsionaalse seisundi tundlik näitaja. Selle langus peegeldab nn parenhümatoosset kopsupuudulikkust mitte ventilatsiooni seisundit, mida näitab aB-pCO2.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Määratakse arteriaalsest (aB), kapillaarsest (cB) või segunenud venoossest verest (mvB). Venoosset verd ei kasutata, kuna see ei peegelda kudede oksügenisatsiooni. Kapillaarveri on kasutatav ainult naha väga hea verevarustuse korral, seega tuleb raskes üldseisundis oleval haigel võtta alati arteriaalne veri! Arteriaalne proov kogutakse kas punkteerimise teel või võetakse arteri kateetrist.
Katsuti | Arteriaalne või segunenud venoosne veri: spetsiaalne happe-aluse tasakaalu ja veregaaside määramiseks mõeldud LH-süstal Kapillaarne veri (võtab laborant): spetsiaalne happe-aluse tasakaalu määramiseks mõeldud LH-kapillaar | |
Säilivus | Veri LH-süstlas toatemperatuuril kuni 30 minutit Veri LH-kapillaaris toatemperatuuril 10 minutit või +4 °C 30 minutit |
Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt
Analüüsimeetod: amperomeetria
Referentsväärtused
aB-pO2 | ≥ 1 p | 83–108 mmHg |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Koos happe-aluse tasakaalu uuringuga hingamisfunktsiooni hindamiseks anesteesia ajal, intensiivravis, ägeda ja kroonilise hingamispuudulikkuse diagnostikas, hapnikravi ja kopsude juhitava hingamise läbiviimisel. Sellistes tingimustes on võimalik nii hüperokseemia kui hüpokseemia arenemine.
Võrreldes pulssoksümeetriaga, mis peegeldab arteriaalse vere hapnikuküllastust e saturatsiooni, võimaldab aB-pO2 hinnata vere oksügenisatsioonitaset täpsemalt, eriti väga madala või kõrge oksügenisatsiooni korral.
Vt ka: Happe-aluse tasakaalu uuring
Koostaja: Aivar Orav
Muudetud 17.03.2021