Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on seda 30–50 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. Kaaliumi kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h plasmas sõltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. Kaaliumi eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda mõjutavad happe-aluse tasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Liikumist ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel mõjutavad rakusisene pH (atsidoosi korral liigub kaalium rakust välja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib kaaliumi liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide keharakkude ainevahetuses, neuromuskulaarses erutusjuhtes ja südame- ning skeletilihaste kontraktsioonis.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Proov ei tohi olla hemolüütiline!
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (kollane kork, punane kollase rõngaga kork), geeliga LH- katsuti (heleroheline kork, roheline kollase rõngaga kork); LH-süstal või LH-kapillaar (happe-aluse tasakaalu uuringu raames määramisel) | |
Säilivus | Veri tuleb esimesel võimalusel tsentrifuugida ja seerum/plasma eraldada! Seerum/plasma toatemperatuuril ja +4 °C kaks nädalat, -20 °C pikemat aega. Veri LH-süstlas toatemperatuuril 30 minutit. |
Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt
Analüüsimeetod: ioonselektiivsed elektroodid, indirektne meetod
Referentsväärtused
1 p – < 8 p | 3,2–5,5 mmol/L | 7 k – < 1 a | 3,5–6,1 mmol/L | |
8 p – < 1 k | 3,4–6,0 mmol/L | 1 a – < 18 a | 3,3–4,6 mmol/L | |
1 k – < 7 k | 3,5–5,6 mmol/L | ≥ 18 a | 3,4–4,8 mmol/L |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Rutiinanalüüs kõikide vedeliku- ja happe-aluse tasakaalu häirete puhul.
Hüperkaleemia põhjuseid:
Enamasti on hüperkaleemia loetletud põhjuste kombinatsioon. Pseudohüperkaleemia võib tekkida seerumis (kuid mitte plasmas) väga kõrge trombotsütoosi korral (trombotsüütide lagunemisest hüübe tekkimise käigus).
Rutiinanalüüsidest on kaalium üks tundlikumaid teste preanalüütiliste eksimuste suhtes: hemolüütiline proov, kaua peal hoitud žgutt (atsidoos!), hiline seerumi eraldamine, proovi saastumine (võetud tilkinfusiooni ajal, võetud kanüülist vms) võivad tingida tegelikust oluliselt suurema tulemuse.
Hüpokaleemia põhjuseid:
Koostaja: Kaja Kallion
Muudetud 26.10.2015