Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Kaltsiumi eritumine organismist toimub neerude ja seedetrakti kaudu. Uriiniga erituva kaltsiumi hulk sõltub ioniseeritud kaltsiumi kontsentratsioonist plasmas, glomerulaarfiltratsioonist ning tubulaarsest reabsorptsioonist. Viimast reguleerib parathormooni (PTH) aktiivsus. Kui glomerulaarfunktsioon on korras, siis kaasneb hüperkaltseemiaga ka hüperkaltsiuuria, kui glomerulaarfunktsioon on kahjustunud, siis kaltsiumieritus ei suurene isegi hüperkaltseemia korral. Kaudselt mõjutavad kaltsiumi eritumist toidu koostis, kaltsiumi, fosfaatide, naatriumi ja valkude imendumine seedetraktis ning happe-aluse tasakaal. Kaltsiumi erituse hindamiseks määratakse ööpäeva jooksul uriiniga eritunud kaltsiumi kogus või kaltsiumi ja kreatiniini suhe ühekordses uriiniportsjonis (U-Ca/U-Crea).
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Ööpäevase uriini (dU) kogumisel tuleb kasutada konservandina 25 mL soolhapet (6 mol/L), mis valatakse kogumisnõusse pärast esimest kogutud uriiniportsjonit.
Enne ööpäevase uriini kogumise alustamist tühjendab patsient põie. Seda uriiniportsjonit ei koguta, kuid kellaaeg registreeritakse uriini kogumise algusena. Seejärel urineerib patsient ööpäeva jooksul (või kogutakse uriin) kogumisnõusse, viimast korda täpselt 24 tunni möödudes peale kogumise algust. Iga järgneva uriiniportsjoni lisamisel nõusse tuleb uriini segada. Kogumisnõu hoitakse urineerimise vaheaegadel külmkapis. Enne laborisse saadetava proovi (ca 10 mL) eraldamist segatakse ja mõõdetakse ööpäevane uriini kogus, mis märgitakse ka tellimusse!
Proovinõu | Ööpäevase uriini kogumiseks uriinikogumisnõu, laborisse toimetamiseks uriinikatsuti või proovitops | |
Säilivus | Uriin toatemperatuuril kaks päeva, +4 °C neli päeva ja -20 °C kolm nädalat |
Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt
Analüüsimeetod: spektrofotomeetriline meetod
Referentsväärtused
dU-Ca (kaltsium ööpäevases uriinis):
< 18 a | < 0,15 mmol/kg/d | |
≥ 18 a | 2,5–7,5 mmol/d |
U-Ca/U-Crea (kaltsiumi ja kreatiniini suhe uriinis):
6 k – < 1 a | 0,09–2,2 mol/mol | |
1 a – < 2 a | 0,07–1,5 mol/mol | |
2 a – < 3 a | 0,06–1,4 mol/mol | |
3 a – < 5 a | 0,05–1,1 mol/mol | |
5 a – < 7 a | 0,04–0,8 mol/mol | |
7 a – < 18 a | 0,04–0,7 mol/mol |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Kõrvalkilpnäärme funktsiooni uurimine. Vitamiin D vaegus ja hüpervitaminoos. Neerukivitõbi. Luude destruktsiooniga kulgevad haigused. Teatud ravimite (tiasiid-diureetikumid) pikaajaline manustamine.
Hüpokaltsiuuria
Hüperkaltsiuuria
Koostaja: Kaja Vaagen
Muudetud 28.07.2023