Kontrast



Reavahe




Teksti suurus




Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus

Kloriid (S,P-Cl)

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond

Kloriidioon on organismi tähtsaim anioon. Koos naatrium- ja kaaliumiooniga tagab ta organismi osmoregulatsiooni, rakkude normaalse membraanipotentsiaali, happe-aluse tasakaalu; omab tähtsust vedelikuvahetuses raku ja rakuvälise ruumi vahel ning mitmete biomolekulide imendumisel. Kasutatakse soolhappe sünteesil maos. Saadakse rohkesti toidus sisalduva keedusoolaga. Imendub peensooles, eritub peamiselt neerude kaudu, aga ka soole kaudu ja higiga.

Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine

KatsutiGeeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (kollane kork) või geeliga LH-katsuti (heleroheline kork); LH-süstal või LH-kapillaar (happe-aluse tasakaalu uuringu raames määramisel)
SäilivusSeerum/plasma toatemperatuuril ja +4 °C üks nädal, -20 °C pikemat aega; veri LH-süstlas toatemperatuuril 30 minutit

Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti

Analüüsimeetod: ioonselektiivsed elektroodid, indirektne meetod

Referentsväärtused

1 p – < 7 k97–108 mmol/L
7 k – < 1 a97–106 mmol/L
1 a – < 18 a97–107  mmol/L
≥ 18 a98–107 mmol/L

Näidustus ja kliiniline tähendus

Hüperkloreemia kaasneb tavaliselt hüpernatreemiaga, v.a erineva geneesiga happe-aluse tasakaalu muutuste puhul, kus kloriidiooni kontsentratsioon võib olla normaalne, suurenenud või vähenenud. Hüperkloreemiaga kulgevad renaalne tubulaarne atsidoos, vesinikkarbonaatide kaotusest tingitud metaboolne atsidoos (nt pikaajalise kõhulahtisuse puhul) ning atsidoos mõningatest ravimimürgistustest (salitsülaadid, glaukoomi ravim atsetasolamiid). Hüperkloreemia põhjustajaks on ka hüperparatüreoos, magediabeet, soolefistlid.

Hüpokloreemia põhjuseks võib olla kloriidide kaotus mao-sooltrakti (nt nasogastraalsond, kauakestev oksendamine, pülorostenoos) või neerude kaudu (nt diureetikumide pikaajaline tarvitamine, tuubuluste funktsioonihäired, neerupealise koore alatalitlus). Samuti põhjustavad hüpokloreemiat krooniline respiratoorne atsidoos, primaarne hüperaldosteronism, põletused ja ravimid (furosemiid, tiasiidid, pikaajaline lahtistite tarvitamine, kortikosteroidid).

Koostaja: Kaja Kallion

linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram