Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus
Kõhuõõnevedeliku uuringud
Kliinilise keemia osakond ja laboratoorse hematoloogia osakond Mikrobioloogia osakond
Normaalselt on peritoneaal- ehk kõhuõõnes tervetel meestel väga vähesel määral, tervetel naistel (menstruatsioonitsükli faasist sõltuvalt) kuni 20 mL vedelikku, mis tekib vereplasma ultrafiltratsioonil läbi parietaallestme ja absorbeerub läbi vistseraallestme. Vedeliku moodustumine sõltub parietaallestme kapillaaride läbilaskvusest ja nende hüdrostaatilisest rõhust, plasma onkootsest rõhust ja vedeliku absorptsioonist lümfisüsteemi. Efusioonivedeliku kogunemist kõhuõõnes nimetatakse astsiidiks (kr.k askites – kott).
Kõhuõõnevedeliku akumulatsiooni põhjuseks on kas vedeliku suurenenud moodustumine (hüdrostaatilise rõhu tõus portaalveenis, kolloidosmootse rõhu langus, peritoneumi kapillaaride läbilaskvuse suurenemine) või vedeliku absorptsiooni vähenemine.
Tsirroosiga kaasneva astsiidi patofüsioloogia on komplitseeritum. Sel puhul on kaasatud mitmed faktorid, nagu portaalhüpertensioon, põrna arterite vasodilatatsioon, vee ja soolade retensioon, sekundaarne hüperaldosteronism ja lümfitekke häire maksas ja sooles. Neist kolme esimest peetakse olulisemateks.
Efusiooni liigitamisest transudaadiks või eksudaadiks on nüüdseks loobutud, kuna peritoneaalvedeliku puhul on sellel madal diagnostiline tähendus. Kaasajal põhineb astsiitide klassifikatsioon seerumi/plasma albumiini ja kõhuõõnevedeliku albumiini gradiendil e vahel (SAAG – serum-ascites albumin gradient). SAAG eristab portaalhüpertensioonist tingitud astsiidid kõigist muudel põhjustel tekkinutest.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
NB! Punktsioonil saadud vedeliku visuaalne hinnang (verine, mädane, küloosne) annab informatsiooni edasiste uuringute vajadusest ja valikust. Kõhuõõnevedeliku vähese hulga korral on eriti vajalik uuringute selekteerimine olulisuse järjekorras. Laborisse tuleb saata ka katsuti veeniverega!
Esimesena võetakse materjal mikrobioloogilisteks uuringuteks, seejärel katsuti(d) kliinilise keemia uuringuteks, rakkude loendamiseks ja tsütogrammiks ning viimasena saadud vedelikuosa tsütoloogiliseks uuringuks, sest see on kõige rakkuderohkem.
Kõhuõõnevedelik saata uuringuks viivitamatult, saatmiseni hoida külmkapis.
Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt
Näidustus ja kliiniline tähendus
Kõhuõõnevedeliku uuringuid peetakse kohustuslikuks iga äsjatekkinud astsiidi puhul.
Kõhuõõnevedeliku uuringute kõige olulisemateks näidustusteks on spontaanse bakteriaalse peritoniidi ja maliigse protsessi kahtlus.
Astsiidi erinevate tekkepõhjuste väljaselgitamiseks on esialgsete uuringutena kasutusel tsütogramm ja SAAG. Kasvajate ja infektsioonide puhul on olulisemad kõhuõõnevedeliku tsütoloogilised ja mikrobioloogilised uuringud. Täiendavate uuringutena võivad kasulikud olla veel mõned kliinilise keemia analüüsid (vt allpool).
Efusiooni tekkepõhjus võib olla otseses seoses peritoneumi seisundiga: põletik, maliigne külv või ka muud (nt vaskuliit), suurema osa astsiitide puhul on aga peritoneum normaalne. Efusiooni tekke aluseks on siis portaalhüpertensioon, hüpoalbumineemia või mitmesugused kõhukoopaorganite haigused.
Peamiseks astsiidi tekkepõhjuseks täiskasvanuil on maksatsirroos, aga ka pahaloomulised kasvajad, südame paispuudulikkus, neerupuudulikkus, tuberkuloos ja pankrease haigused. Aluseks võivad olla veel ka muud infektsioonid, munasarjade haigused, luupus, sarkoidoos, nälgimine jpt. Maliigsetest haigustest on astsiidi põhjusena sagedaseim adenokartsinoom, eeskätt munasarjades, rinnanäärmes, maos, aga ka muudes organites. Astsiidi tekkimist võib lugeda halvaks prognoosiks elulemuse suhtes.
Tähelepanuta ei tohiks jääda ka võimalus, et efusioon võib olla tekkinud üheaegselt enam kui ühel põhjusel.
Vastsündinute astsiidid on tavaliselt tingitud sapi, uriini või küüluse lekkest kõhuõõnde. Vanematel lastel on astsiidi sagedasemateks põhjusteks trauma, infektsioon, hepatotsellulaarne haigus, pankreatiit, günekoloogilised või mao-sooltrakti haigused, samuti kasvajad.
Koostaja: Ene Ora
Kõhuõõnevedeliku tsütogramm analüsaatoril (PrtF-Diff a) Kõhuõõnevedeliku tsütogramm (mikroskoopia) (PrtF-Diff-m)
Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Analüüsid:
Tsütogramm analüsaatoril
Erütrotsüüdid
Leukotsüüdid
Polümorfonukleaarsete leukotsüütide arv ja suhtarv (PMN#, PMN%)
Mononukleaarsete leukotsüütide arv ja suhtarv (MN#, MN%)
Leukotsüütide arvu diagnostilist tähendust hinnatakse alati koos tsütogrammiga. Tuleb arvestada, et kõhuõõnevedeliku muutuv (ekstratsellulaarse vedeliku ümberpaiknemisest sõltuv) hulk võib oluliselt mõjutada rakuloenduse tulemust, mistõttu võivad leukotsüütide loendamise tulemused olla haiguse kestel vägagi erinevad.
Esmalt tehakse tsütogramm analüsaatoril, mikroskoopia lisatakse juhul, kui esineb abnormne leukotsüütide jaotuvus ja/või on suurenenud tugevalt fluorestseeruvate rakkude hulk (makrofaagid, mesoteelirakud, tuumorirakud) (HF# ≥ 100 E6/L).
WBC hulk kõhuõõnevedelikus peaks jääma < 500 x E6/L, domineerivad mononukleaarsed rakud (MN) (lümfotsüüdid, monotsüüdid/makrofaagid, mesoteelirakud), polümorfonukleaarsete (PMN) rakkude arv peaks olema < 10%.
Leukotsüütide arv > 500 x E6/L koos PMN arvuga ≥ 250 x E6/L (neutrofiile >50%) viitab bakteriaalse peritoniidi võimalusele, kuid võib esineda ka pahaloomuliste protsesside korral.
Lümfotsüüdid on ülekaalus lümfi vähenenud absorptsiooni puhul, nt tuberkuloos, peritoneaalne kartsinomatoos, lümfiteede obstruktsioon, lümfoom. Eosinofiilse efusiooni põhjused võivad olla väga erinevad. Rohke mesoteelirakkude leid esineb põletikuprotsesside (autoimmuunhaigused, bakteriaalsed, viiruslikud põletikud), tsirroosi, südamepuudulikkuse korral.
RBC hulk kõhuõõnevedelikus jääb tavapäraselt < 10 000 x E6/L. Erütrotsüütide arv >10000xE6/L esineb peamiselt pahaloomuliste protsesside puhul, aga ka traumajärgselt.
Maliigsete rakkude täpne diferentsimine on võimalik immuuntsütokeemiliste ja immuunhistokeemiliste meetoditega.
Koostajad: Signe Täkker, Anneli Aus Muudetud 10.12.2024
Albumiin kõhuõõnevedelikus (PrtF-Alb), seerumi/plasma ja kõhuõõnevedeliku albumiini gradient (PrtF-SAAG)
Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Lahutades seerumi/plasma albumiini väärtusest kõhuõõnevedeliku albumiini väärtuse leitakse nende gradient ehk vahe – SAAG (serum-ascites albumin gradient).
Analüüsimeetod: kolorimeetriline meetod
Näidustus ja kliiniline tähendus
Astsiidi tekkepõhjuste selgitamine.
SAAG > 11 g/L osutab 97% tõenäosusega portaalsele hüpertensioonile.
Pahaloomuliste protsesside puhul tuleb silmas pidada seda, et metastaatiline peritoneumi külv põhjustab madala gradiendiga astsiiti, samas kui maksametastaasidest tingitud astsiidi puhul on gradient kõrge tänu maksapaisule, mis põhjustab portaalset hüpertensiooni.
Koostaja: Ene Ora
Valk kõhuõõnevedelikus (PrtF-Prot)
Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Analüüsimeetod: kolorimeetriline meetod
Näidustus ja kliiniline tähendus
Valgusisalduse määramine kõhuõõnevedelikus võib olla astsiidi tekkepõhjuste selgitamisel abistavaks uuringuks SAAGi kõrval. SAAG > 11 g/L ja valgusisaldus > 20–25 g/L on iseloomulik maksapaisust, südamepuudulikkusest, Buddi-Chiari sündroomist müksödeemist või konstriktiivsest perikardiidist tingitud astsiidile. SAAG > 11 g/L ja valgusisaldus < 25 g/L esineb maksatsirroosi ja alkoholse hepatiidi korral.
SAAG < 11 g/L ja valk < 25 g/L viitab nefrootilisest sündroomist põhjustatud astsiidile.
SAAG < 11 g/L ja valk > 30 g/L on üldiselt iseloomulik maliigsetele astsiitidele. Siiski on andmeid, et nii maliigsete kui põletikuliste astsiitide puhul võib valgu tase olla madalam ja tsirroosi puhul kõrgem eeldatavast väärtusest. On leitud, et ka tervetel naistel võib kõhuõõnevedeliku valgu kontsentratsioon olla 40 g/L lähedal.
Kokkuvõttes on käesoleval ajal levinud seisukoht, et kõhuõõnevedeliku valgu määramisel puudub diagnostiline tähendus, kuna SAAGi määramisel on oluliselt suurem diagnostiline täpsus. Ka on loobutud kõhuõõnevedeliku ja seerumi valgu suhte arvutamisest, mille puhul samuti ei lisandu diagnostilist informatsiooni.
Koostaja: Ene Ora
pH ja laktaat kõhuõõnevedelikus (PrtF-pH, PrtF-Lac)
Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Analüüsimeetod: pH – ioonselektiivsed elektroodid, laktaat – kolorimeetriline meetod
Näidustus ja kliiniline tähendus
Kõhuõõnevedeliku pH väärtuse ja laktaadi kontsentratsiooni kohta pole praeguseks leitud üldtunnustatud kliinilist tähendust.
Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Analüüsimeetod: ensümaatiline meetod heksokinaasiga
Näidustus ja kliiniline tähendus
Kõhuõõnevedeliku ja seerumi/plasma glükoosi suhe < 0,7 on ligi 100%-lise spetsiifilisuse ja sensitiivsusega näitajaks tuberkuloosse astsiidi puhul.
Koostaja: Ene Ora
Amülaas kõhuõõnevedelikus (PrtF-Amyl)
Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Analüüsimeetod: kineetiline kolorimeetriline meetod
Näidustus ja kliiniline tähendus
NB! Oluline on samaaegselt kõhuõõnevedelikuga määrata amülaas ka veres.
Mittepankreaatiliste astsiitide puhul on amülaasi aktiivsus kõhuõõnevedelikus üldiselt veerand kuni kolmveerand seerumi amülaasi aktiivsusest. Kõhuõõnevedeliku amülaasi aktiivsus üle seerumi referentsväärtuse ülemise piiri (isegi 1,5–2 korda üle seerumi amülaasi aktiivsuse) esineb pankreatiidi, söögitoru ruptuuri (sülje amülaas), gastroduodenaalse perforatsiooni, aga ka metastaseerunud maliigse protsessi korral. Amülaasi suurenenud aktiivsust on siiski leitud ka peensoole isheemia või mesenteriaaltromboosi puhul. Amülaasi taseme tõus üle kolme korra seerumi tasemest on tavaliselt tingitud pankreatiidist, pankrease pseudotsüstist, vahel ka traumast.
Koostaja: Ene Ora
Kolesterool ja triglütseriidid kõhuõõnevedelikus (PrtF-Chol, PrtF-Trigl)
Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Analüüsimeetod: ensümaatiline kolorimeetriline meetod
Näidustus ja kliiniline tähendus
Küloossete ja pseudoküloossete efusioonide eristamine.
Küloosset astsiiti esineb harva. See tekib lümfisüsteemi vigastuse/trauma või obstruktsiooni, aga ka sekundaarselt lümfoomi jt pahaloomuliste protsesside korral. Küloosseks loetakse kõhuõõnevedelikku, milles esinevad külomikronid ja triglütseriidide sisaldus on kõrge, > 1,24 mmol/L, mõnedel andmetel > 2,25 mmol/L.
Kolesterooli tõusnud tase (> 1,2 (1,8) mmol/L), eriti üheaegselt SAAGi madala väärtusega, viitab pahaloomulisele protsessile, aga diagnoosi kinnituseks on ikkagi kasvajarakkude leid.
Kokkuvõttes peetakse kolesterooli määramist kõhuõõnevedelikus ebapiisava näidustuse ja kliinilise tähendusega analüüsiks. Seda enam, et kirjanduses toodud eristusväärtuste kehtivus seoses kaasajal laialt levinud kolesterooli taset vähendavate ravimite kasutamisega vajab lähiajal tõenäoliselt põhjalikke uurimusi. Arvatakse, et eristusväärtuste lahknevus võibki osaliselt olla tingitud nende ravimite mõjust.
Koostaja: Ene Ora
Kreatiniin kõhuõõnevedelikus (PrtF-Crea)
Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Analüüsimeetod: kolorimeetriline meetod (kineetiline Jaffe meetod)
Näidustus ja kliiniline tähendus
Uriini lekke kahtlusel kõhuõõnevedelikku, võrreldakse kreatiniini kontsentratsiooni kõhuõõnevedelikus ja seerumis/plasmas. Kui kõhuõõnevedeliku kreatiniinisisaldus on suurem kui seerumi/plasma oma, kinnitab see leket.
Koostaja: Ene Ora
Kartsinoembrüonaalne antigeen jt kasvajamarkerid kõhuõõnevedelikus
Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Viimasel ajal on kirjanduses küllaltki usaldusväärseid andmeid mõnede kasvajamarkerite, aga eriti nende kombineeritud määramise (CEA, AFP, CA-125, CA 19-9, PSA jt) kohta maliigsete protsesside kahtluse korral.
To provide the best experiences, we use technologies like cookies to store and/or access device information. Consenting to these technologies will allow us to process data such as browsing behavior or unique IDs on this site. Not consenting or withdrawing consent, may adversely affect certain features and functions.
Functional
Always active
The technical storage or access is strictly necessary for the legitimate purpose of enabling the use of a specific service explicitly requested by the subscriber or user, or for the sole purpose of carrying out the transmission of a communication over an electronic communications network.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistics
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
