Analüüsid:
Legionella pneumophila antigeen uriinis | Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond | |
Legionella pneumophila DNA (Vt. Hingamisteede bakterite DNA paneel) | Immuunanalüüsi osakond | |
Legionella pneumophila 1–7 vastane IgM seerumis Legionella pneumophila 1–7 vastane IgG seerumis | Immuunanalüüsi osakond |
Legionella pneumophila on gramnegatiivne obligatoorselt aeroobne batsill, mis esineb vähemalt 14 serotüübina ja põhjustab inimesel legionelloosi (sagedamini serotüüp 1). Legionella pneumophila looduslikuks reservuaariks on mageveekogud, kuid nakkusallikaks on eelkõige mitmesugused tehislikud veemahutid (veevärk, õhuniisutajad ja -jahutid, boilerid jms). Nakkusväratiks on valdavalt kopsud ja nakatumise toimub peamiselt saastunud vee aerosoolide sissehingamisel. Legionelloos võib esineda kahe kliinilise sündroomina: Pontiaci palavikja leegionäride haigus. Hematogeense disseminatsiooni tulemusena võib legionelloosil olla ka mitmesuguseid ekstrapulmonaalseid manifestatsioone.
Haiguse varasemaks diagnoosimiseks on võimalik määrata Legionella pneumophila antigeeni uriinist, mis muutub määratavaks üks kuni kolm päeva peale kliiniliste sümptomite ilmnemist.
Võimalik on määrata Legionella pneumophila DNA-d hingamisteede bakterite DNA paneeli kooseisus.
Legionella pneumophila vastaste antikehade teke on aeglane, võttes sageli 4–12 nädalat. IgM ja IgG tüüpi antikehad tekivad samaaegselt. IgM antikehade tase väheneb kiiresti, IgG püsib kauem.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Legionella pneumophila Ag uriinis:
Proovinõu | Uriinikatsuti | |
Säilivus | Toatemperatuuril 24 tundi, +4 °C 14 päeva |
Legionella pneumophila 1–7 IgM, IgG:
Proovinõu | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) | |
Säilivus | +4 °C 7 päeva, -20 °C kuid |
Analüüsi tegemise aeg:
Legionella pneumophila Ag uriinis | ööpäevaringselt | |
Legionella pneumophila 1–7 IgM, IgG | tööpäeviti, kaks korda nädalas |
Analüüsimeetod
Legionella pneumophila Ag uriinis | immuunkromatograafiline meetod | |
Legionella pneumophila 1–7 IgM, IgG | ensüüm-immuunsorptsioonmeetod (ELISA) |
Vastuse vorm
Legionella pneumophila Ag uriinis | positiivne/negatiivne | |
Legionella pneumophila 1–7 IgM, IgG | positiivne/piiripealne/negatiivne |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Kahtlus legionelloosile.
Ägeda infektsiooni kahtlusel teostada Legionella pneumophila antigeen uriinis ja Legionella pneumophila DNA määramine.
Hiline diagnostika: Legionella pneumophila vastaste antikehade määramine.
Antigeeni positiivne leid kinnitab Legionella-nakkust, negatiivne vastus ei välista Legionella-infektsiooni, kuna haigestumist võivad põhjustada ka teised Legionella liigid. Legionella pneumophila antigeen võib uriinis olla tuvastatav veel kuni aasta pärast haiguse põdemist.
Positiivne antikehade leid viitab kas käimasolevale või läbipõetud infektsioonile.
Vt ka: Hingamisteede bakterite DNA paneel
Koostajad: Raili Randoja, Krista Lõivukene, Piret Mihkelson
Muudetud 12.09.2024