Kontrast



Reavahe




Teksti suurus




Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus

Legionella pneumophila uuringud

Analüüsid:

Legionella pneumophila antigeen uriinisKliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Legionella pneumophila DNA (Vt. Hingamisteede bakterite DNA paneel)Immuunanalüüsi osakond
Legionella pneumophila 1–7 vastane IgM seerumis Legionella pneumophila 1–7 vastane IgG seerumisImmuunanalüüsi osakond

Legionella pneumophila on gramnegatiivne obligatoorselt aeroobne batsill, mis esineb vähemalt 14 serotüübina ja põhjustab inimesel legionelloosi (sagedamini serotüüp 1). Legionella pneumophila looduslikuks reservuaariks on mageveekogud, kuid nakkusallikaks on eelkõige mitmesugused tehislikud veemahutid (veevärk, õhuniisutajad ja -jahutid, boilerid jms). Nakkusväratiks on valdavalt kopsud ja nakatumise toimub peamiselt saastunud vee aerosoolide sissehingamisel. Legionelloos võib esineda kahe kliinilise sündroomina: Pontiaci palavikja leegionäride haigus. Hematogeense disseminatsiooni tulemusena võib legionelloosil olla ka mitmesuguseid ekstrapulmonaalseid manifestatsioone.

Haiguse varasemaks diagnoosimiseks on võimalik määrata Legionella pneumophila antigeeni uriinist, mis muutub määratavaks üks kuni kolm päeva peale kliiniliste sümptomite ilmnemist.

Võimalik on määrata Legionella pneumophila DNA-d hingamisteede bakterite DNA paneeli kooseisus.

Legionella pneumophila vastaste antikehade teke on aeglane, võttes sageli 4–12 nädalat. IgM ja IgG tüüpi antikehad tekivad samaaegselt. IgM antikehade tase väheneb kiiresti, IgG püsib kauem.

Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine

Legionella pneumophila Ag uriinis:

ProovinõuUriinikatsuti
SäilivusToatemperatuuril 24 tundi, +4 °C 14 päeva

Legionella pneumophila 1–7 IgM, IgG:

ProovinõuGeeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork)
Säilivus+4 °C 7 päeva, -20 °C kuid

Analüüsi tegemise aeg:

Legionella pneumophila Ag uriinisööpäevaringselt
Legionella pneumophila 1–7 IgM, IgGtööpäeviti, kaks korda nädalas

Analüüsimeetod

Legionella pneumophila Ag uriinisimmuunkromatograafiline meetod
Legionella pneumophila 1–7 IgM, IgGensüüm-immuunsorptsioonmeetod (ELISA)

Vastuse vorm

Legionella pneumophila Ag uriinispositiivne/negatiivne
Legionella pneumophila 1–7 IgM, IgGpositiivne/piiripealne/negatiivne

Näidustus ja kliiniline tähendus

Kahtlus legionelloosile.

Ägeda infektsiooni kahtlusel teostada Legionella pneumophila antigeen uriinis ja Legionella pneumophila DNA määramine.

Hiline diagnostika: Legionella pneumophila vastaste antikehade määramine.

Antigeeni positiivne leid kinnitab Legionella-nakkust, negatiivne vastus ei välista Legionella-infektsiooni, kuna haigestumist võivad põhjustada ka teised Legionella liigid. Legionella pneumophila antigeen võib uriinis olla tuvastatav veel kuni aasta pärast haiguse põdemist.

Positiivne antikehade leid viitab kas käimasolevale või läbipõetud infektsioonile.

Vt ka: Hingamisteede bakterite DNA paneel

Koostajad: Raili Randoja, Krista Lõivukene, Piret Mihkelson
Muudetud 12.09.2024

linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram