Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Linesoliid on sünteetiline oksasolidinooni gruppi kuuluv antibiootikum, mille antibakteriaalne toime põhineb bakterite translatsiooni initsiatsiooni takistamises. Linesoliidi kasutatakse reservrea antibiootikumina tuberkuloosi ravis ning ka teiste grampositiivsete bakterite poolt põhjustatud infektsioonide raviks, nagu näiteks:
Linesoliidile tundlikud bakteriliigid on Staphylococcus aureus, Streptococcus pneumoniae, Streptococcus pyogenes, Streptococcus agalactiae. Ravim ei toimi gramnegatiivsete bakterite poolt põhjustatud infektsioonide korral.
Ravimit manustatakse suukaudselt või intravenoosse tilkinfusioonina. See imendub kiiresti ja täielikult, saavutades maksimaalse plasmakontsentratsiooni 2 tunni jooksul peale ravimi manustamist. Linesoliidi biosaadavus on ligikaudu 100% ning toit ei mõjuta selle imendumist. Ravim eritatakse peamiselt uriiniga, eliminatsiooni poolväärtusaeg on 5–7 tundi. Ravim seondub plasmavalkudega 31% ulatuses.
Linesoliid on vastunäidustatud patsientidele, kes kasutavad monoaminooksüdaas A või B inhibiitoreid. Linesoliidi kasutamisel tuleb püsivalt jälgida vererõhku järgmistel juhtudel:
Ravim eritub rinnapiima, seega ei tohi seda kasutada rinnaga toitmise ajal.
Põhilisteks kõrvaltoimeteks on kõhulahtisus, peavalu, iiveldus ja oksendamine.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Mõõdetakse tippkontsentratsiooni (Cmax) 2 tunni ja 6 tunni möödudes ravimi manustamisest.
Katsuti | K2E/K3E-katsuti (lilla kork) | |
Säilivus | Plasma toatemperatuuril ja +4 ºC kolm päeva, -20 ºC pikemat aega |
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti
Analüüsimeetod: vedelikkromatograafia-massispektromeetria (LC-MS/MS)
Referentsväärtused
Terapeutiline vahemik ja toksiline piir ei ole üheselt määratud. Ravimseire jaoks kõige informatiivsemaks näitajaks on tippkontsentratsioon, kuna baaskontsentratsioon on liiga madal mõõtemetoodikaga detekteerimiseks. Mõne patsiendi puhul võib optimaalne ravivastus olla ravimikontsentratsiooni juures, mis jääb antud vahemikust välja.
Soovituslik Cmax | 12–26 mg/L (annustamine 300–600 mg 1–2 korda päevas) | |
Toksiline kontsentratsioon | Ei ole üheselt määratletud |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Ravi jälgimine, optimaalse raviskeemi leidmine.
Kasutatud kirjandus
Koostaja: Jelena Beljantseva
Muudetud 29.04.2024