Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Moksifloksatsiin on fluorokinoloon-antibiootikum, mis avaldab oma bakteritsiidset toimet takistades bakteriaalse DNA replikatsiooni. Moksifloksatsiini toimespektri hulka kuuluvad nii grampositiivseid kui gramnegatiivseid baktereid. Moksifloksatsiin kuulub tuberkuloosiravis reservrea antibiootikumide hulka. Juhul, kui teised tavaliselt kasutatavad antibakteriaalsed ravimid on sobimatud, võib moksifloksatsiini kasutada ka järgmistel näidustustel: äge bakteriaalne sinusiit, olmetekkene pleumoonia, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, s.h bronhiit, naha ja nahaaluskoe tüsistunud infektsioonid.
Moksifloksatsiini manustatakse suukaudselt või intravenoosselt. Suukaudsel manustamisel on biosaadavus ligikaudu 90% ning toit ei mõjuta ravimi imendumist. Moksifloksatsiin seondub plasmavalkudega umbes 40% ulatuses. Ravimi poolväärtusaeg on ligikaudu 12 tundi ning see eritub 45% ulatuses muutumatul kujul uriini ja väljaheitega.
Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 2 tundi pärast ravimi manustamist. Koosmanustamisel rifampitsiiniga moksifloksatsiini plasmakontsentratsioon väheneb 20 – 30 % võrra.
Kõrvaltoimetena võivad esineda peavalu või pearinglus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid. Kõrgetel kontsentratsioonidel võib moksifloksatsiin põhjustada QT-intervalli pikenemist.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Tippkontsentratsiooni (Cmax) määramiseks võtta proov 2 tundi ja 6 tundi peale ravimi manustamist.
Katsuti | K2E/K3E-katsuti (lilla kork) | |
Säilivus | Plasma toatemperatuuril ja +4 ºC kolm päeva, -20 ºC pikemat aega |
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti
Analüüsimeetod: vedelikkromatograafia-massispektromeetria (LC-MS/MS)
Referentsväärtused
Soovituslik Cmax eesmärkväärtus | 3–5 mg/L 400 mg ööpäevase annuse puhul | |
Toksiline kontsentratsioon | Ei ole üheselt määratletud |
Terapeutiline vahemik ja toksiline kontsentratsioon ei ole üheselt määratud. Ravimseire jaoks kõige informatiivsemaks näitajaks on tippkontsentratsioon (Cmax), kuna baaskontsentratsioon on liiga madal mõõtemetoodikaga tuvastamiseks. Mõne patsiendi puhul võib optimaalne ravivastus olla ravimikontsentratsiooni juures, mis jääb antud vahemikust välja.
Näidustus ja kliiniline tähendus
Ravi jälgimine, optimaalse raviskeemi leidmine.
Kasutatud kirjandus
Koostaja: Jelena Beljantseva
Muudetud 29.04.2024