Mükobakterioloogia osakond
Perekonda Mycobacterium kuulub nii kindlaid patogeene, nagu tuberkuloositekitajad (M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum) ning pidalitõve tekitaja(M. leprae), kui ka potentsiaalselt patogeenseid mükobaktereid, naguM. avium kompleks, M. xenopi, M. kansasii, M. malmoense ja väga paljud teised. Potentsiaalselt patogeensed mükobakterid on looduses laialdaselt levinud (pinnases, tolmus, jõgede ja järvede vees, kanalisatsioonisüsteemis, basseinides, akvaariumides jne), kuid infektsiooni põhjustavad nad vaid immuunpuudulikkusega isikutel.
Selleks, et neid infektsioone korrektselt diagnoosida, tuleb kõik haigustekitajad isoleerida ja samastada.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Mükobakterite suhtes on võimalik uurida kõiki kehavedelikke, eritisi ning kudesid.
RÖGA
Näidustused: kopsutuberkuloosi, kopsude mükobakterioosi kahtlus, ravi efektiivsuse hindamine.
Proov võetakse hommikul. Enne proovivõttu peab patsient mõned korrad loputama suud keedetud või steriliseeritud veega ja seejärel jõuliselt köhima, et saada röga sügavalt hingamisteedest. Sülg uuritavaks materjaliks ei kõlba!
Kuna tuberkuloositekitajad erituvad haiguskoldest ebaregulaarselt, tuleb proove võtta vähemalt kahel järjestikusel päeval.
Proovinõu | Proovitops või steriilne koonuspõhjaga katsuti, 50 mL | |
Materjali kogus | 3–8 mL |
BRONHIASPIRAAT
Näidustused: kopsutuberkuloosi või kopsude mükobakterioosi kahtlus, kuid rögaeritus puudub.
Fiiberbronhoskoobi abil tehakse BAL (bronhoalveolaar-lavaaž) või olulise kopsuosa selektiivne loputamine 5–10 mL füsioloogilise keedusoolalahusega.
NB! Peale bronhoskoopiat võib patsiendil rögaeritus oluliselt suureneda ning ka röga mikroskoopiline uurimine anda positiivse tulemuse. Seega on soovitav peale bronhoskoopiat kindlasti saata uuringuks ka rögaproov.
Proovinõu | Steriilne koonuspõhjaga katsuti, 50 mL | |
Materjali kogus | 10–25 mL |
MAOLOPUTUSVEDELIK
Näidustused: kopsutuberkuloosi kahtlus, kuid patsiendil rögaeritus puudub ning bronhoskoopiat pole võimalik teha meditsiinilistel vastunäidustustel või muudel põhjustel.
Maoloputus viiakse läbi statsionaaris. Patsiendile antakse proovi võtmise hommikul juua 200–300 mL keedetud või steriliseeritud vett. Maosondi välimine ots pannakse steriilsesse pudelisse, samal ajal viiakse sond makku, lastes patsiendil korduvalt neelatada. Vedelik peab maost minema pudelisse tänu kõhulihaste pingutamisele. Kui vedelikku spontaanselt ei tule, võib seda ka süstlaga aspireerida.
Maoloputust tuleb teha 2–3 erineval päeval, see tagab suurema tõenäosuse olemasolevate mükobakterite leiuks.
Proovinõu | Steriilne koonuspõhjaga katsuti, 50 mL; vajadusel mitu | |
Materjali kogus | Kogu kättesaadav vedeliku hulk, tavaliselt on seda 1/3–2/3 allaneelatud veest. NB! Kuna maoloputusvedeliku happeline keskkond mõjutab mükobakterite eluiga, on eriti oluline, et materjali säilitamise ning transportimise aeg oleks võimalikult lühike. |
PLEURA-, LIIGESE- jt PUNKTAADID
Näidustused: tuberkuloosse pleuriidi, -sünoviidi jms kahtlus.
Punktaatide bakterioloogiline uurimine suurendab tunduvalt õige diagnoosi tõenäosust.
Proovinõu | Steriilne koonuspõhjaga katsuti, 50mL; suuremate materjalikoguste korral mitu katsutit. Materjali hüübimise vältimiseks võib lisada hepariini. | |
Materjali kogus | Pleuravedelik: soovitavalt 50–200 mL. Liigesevedelik jt punktaadid: kogu kättesaadav vedelikuhulk. |
SEKREEDID
Näidustused: tuberkuloosi, mükobakterioosi kahtlus.
Sekreetide kogumisel tuleb eelistada süstlaga aspireerimist. Juhul, kui sekreeti on vähesuse tõttu võimalik koguda vaid vatitampooni abil, saadetakse uuringuks sekreediga immutatud tampoon, asetatuna füsioloogilisse lahusesse steriilses katsutis.
Proovinõu | Steriilne lisandita katsuti, süstal | |
Materjali kogus | Kogu kättesaadav materjal |
LIIKVOR
Näidustused: tuberkuloosse meningiidi või generaliseerunud tuberkuloosi (mükobakterioosi) kahtlus.
Proovinõu | Steriilne lisandita katsuti | |
Materjali hulk | 3–8 mL, väiksemad kogused halvendavad diagnostilisi võimalusi |
VEENIVERI, LUUÜDI
Näidustused: generaliseerunud mükobakterioosi, miliaarse tuberkuloosi kahtlus.
Veenivere võtmine näidustatud AIDSi kahtlusega või AIDSi haigetel patsientidel.
Proovinõu | Materjal võetakse süstlasse ja süstitakse kohe Myco/F-Lytici pudelisse. Pudel tellida mükobakterioloogia laborist. | |
Materjali kogus | Soovitavalt 1–5 mL |
KOETÜKID (BIOPSIA-, LAHANGUMATERJAL)
Näidustused: generaliseerunud tuberkuloosi kahtlusel tehakse maksabiopsia, tuberkuloosse pleuriidi kahtlusel pleurabiopsia, lümfadeniidi kahtlusel lümfisõlme biopsia (või punktsioon), naistel urogenitaaltuberkuloosi kahtlusel biopsia endomeetriumist.
Proovinõu | Steriilne lisandita katsuti, kuivamise vältimiseks soovitav lisada füsioloogilist lahust |
URIIN
Näidustused: urogenitaaltuberkuloosi, generaliseerunud tuberkuloosi kahtlus.
Proove tuleb võtta kolmel erineval päeval, sest tuberkuloositekitajate eritumine koldest ei ole pidev. Prooviks võetakse esmast hommikust keskjoauriini.
Proovinõu | Steriilne koonuspõhjaga katsuti 50 mL, vajadusel mitu | |
Materjali hulk | 50–200 mL |
ROE
Näidustused: kahtlus sooletuberkuloosile, mükobakteriaalsele enteriidile AIDSi korral.
Arvestada, et materjali reostumise võimalus teiste materjalidega võrreldes oluliselt suurem.
Proovinõu | Proovitops | |
Materjali hulk | Herneterasuurune tükk |
NAHALÕIKE KAABE
Näidustus: leepra või nahatuberkuloosi kahtlus
Proov võetakse (ilma tuimestuseta) nahamuutuste perifeersetest osadest, laugudelt ning veel 4–6 kohast, näiteks käte distaalsete osade väliskülgedelt, reie distaalse osa esiküljelt, põlveõndlast jne. Peale uuritava piirkonna puhastamist 70% etanooliga pigistatakse nahk pöidla ja nimetissõrme vahele nii tugevasti, et nahk oleks kohas, kust proovi võetakse, veretu. Tehakse skalpelliga ca 8 mm pikkune ja 2 mm sügavune nahalõige (veritsust ei tohi olla). Seejärel kaabitakse skalpelli servaga lõiget risti, et saada skalpelli servale vedelikku ja rakke. Materjal pannakse steriilsesse rögatopsi, kaetakse füsioloogilise lahusega, et vältida materjali kuivamist.
Säilivus, materjali transport laborisse
NB! Kontrollida, et prooviks võetud materjal ei saastaks proovianumat väljastpoolt. Proovinõu ja transpordikonteineri kaaned peavad olema suletud.
Proov saata laborisse kohe peale selle võtmist, kuid arvestusega, et see ei jääks nädalavahetuseks laborisse seisma. Materjali, mida ei saa samal päeval laborisse saata, peab saatmiseni hoidma külmkapis. Materjali Myco/F-Lytici pudelites võib hoida ka toatemperatuuril. Kui transport kestab üle kahe tunni, lisada transpordikonteinerisse külmakandjad.
Kui pole võimalik teha e-tellimust, tuleb proovile lisada eraldi pakendis spetsiaalne mükobakterite uuringu tellimisleht (vt Tellimislehed Ühendlabori kodulehel).
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti
Kliiniline tähendus
Mükobakterite klassikaline uurimine toimub etapiviisiliselt:
Tuberkuloosi mikrobioloogiline diagnostika
Bakterioskoopiline algmaterjali hindamine ei anna vastust küsimusele, kas uuritavas materjalis on Mycobacterium tuberculosis kompleks või mõni atüüpilistest mükobakteritest, mis on keskkonnas (kraanivees jne) laialt levinud. Seetõttu ei tähenda bakterioskoopial happekindlate pulkbakterite leidmine sugugi mitte alati tuberkuloosi diagnoosi. Diagnoos saab korrektse mikrobioloogilise kinnituse, kui välja kasvanud mikroobikultuur ka samastatakse.
Ühekordnegi M. tuberculosis’e, M. bovis’e ja M. africanum’i isoleerimine haige materjalist omab alati kliinilist tähendust.
Mükobakteriooside mikrobioloogiline diagnostika
Atüüpiliste mükobakterite ühekordne isoleerimine ei pruugi omada kliinilist tähendust, vaid võib olla juhuleid: asümptomaatiline kolonisatsioon, instrumendi (bronhoskoobi) kontaminatsioon jne. Mükobakterioosi diagnoosimisel on vajalik lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
Mükobakterite mikroskoopia
Analüüsimeetod: fluorestsentsmikroskoopia, värving akridiinoranžiga
Vastuse vorm
Positiivne/negatiivne mükobakterite esinemise suhtes. Positiivset rögapreparaati hinnatakse kvantitatiivselt (üksikud, 1+, 2+, 3+).
Kliiniline tähendus
Esmane diagnostiline test mükobakterite avastamiseks algmaterjalist.
Mükobakterite külv ja isoleerimine
Analüüsimeetod: külv BACTEC-MGIT vedelsöötmesse ja glütserooli lisandiga Löwenstein-Jenseni (L-J) munasöötmesse või ka ainult MGIT vedelsöötmesse raviloleva tuberkuloosihaige bakterierituse jälgimiseks. Tahke söötme külve kasvatatakse kaheksa nädalat ning kasvu olemasolu kontrollitakse kord nädalas. Vedelsöötmes on mükobakterite kasvukiirus suurem, negatiivseks loetakse tulemus kuue nädala möödumisel, positiivne tulemus on üldjuhul hinnatav 1–3 nädala möödudes.
Vastuse vorm
Positiivne/negatiivne mükobakterite esinemise suhtes
Kliiniline tähendus
Algmaterjali külv teostatakse samaaegselt algmaterjali fluorestsentsmikroskoopiaga.
Positiivsest külvist teostatakse mikroskoopia Ziehl-Neelseni meetodil, mille alusel saab viite, kas tegemist võiks olla M. tuberculosis kompleksi kuuluvate mükobakteritega (cord-faktori olemasolu). Mikroskoopia tulemuse alusel valitakse mükobakterite samastamise meetod.
Mükobakterite geneetiline samastamine
Analüüsimeetod: HAIN Lifescience GenoType meetod, mis seisneb DNA fragmentide mitmekordses amplifitseerimises. See võimaldab pöördhübridisatsioonil erineva vöötide kombinatsiooni alusel nii Mycobacterium tuberculosis kompleksi kuuluvate kui ka paljude oportunistlike mükobakterite diferentseerimist liigi tasemini.
Vastuse vorm
Mükobakteri liigi nimetus
Näidustus ja kliiniline tähendus
Mükobakteri liigi tuvastamine külvil saadud puhaskultuurist. Samastamismeetodi valib laborispetsialist toetudes eelnevatele uuringutele.
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi DNA ja põhirea ravimtundlikkus geneetiliste mutatsioonide alusel
Analüüsimeetod: HAIN LifescienceGenoType meetod, kus amplifitseeritakse neid tuberkuloosibakterigeeni piirkondi, mis vastutavad kahe põhilise tuberkuloosiravimi, s.o isoniasiidi ja rifampitsiini, ravimtundlikkuse eest. Mutatsioonid kindlates geenides viitavad resistentsusele nimetatud ravimite suhtes. Samas annab test samastamise tulemuse M. tuberculosis kompleksi tasemel.
Vastuse vorm
T – tundlik/R – resistentne M. tuberculosis kompleks
Näidustus ja kliiniline tähendus
Mükobakterite samastamine M. tuberculosis kompleksi tasemel kas positiivse mikroskoopia tulemusega algmaterjalist või puhaskultuurist. Meetodit kasutatakse esmastel patsientidel ravimtundlikkuse määramiseks isoniasiidi ja rifampitsiini suhtes. Samastamismeetodi valib laborispetsialist toetudes eelnevatele uuringutele.
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi DNA ja reservrea ravimtundlikkus geneetiliste mutatsioonide alusel
Analüüsimeetod: HAIN LifescienceGenoType meetod, kus amplifitseeritakse neid tuberkuloosibakterigeeni piirkondi, mis vastutavad ravimtundlikkuse eest fluorokinoloonide ja aminoglükosiidide suhtes. Mutatsioonid kindlates geenides viitavad resistentsusele nimetatud ravimite suhtes. Samas annab test samastamise tulemuse M. tuberculosis kompleksi tasemel.
Vastuse vorm
T – tundlik/R – resistentne M. tuberculosis kompleks
Näidustus ja kliiniline tähendus
Mükobakterite samastamine M. tuberculosis kompleksi tasemel kas positiivse mikroskoopia tulemusega algmaterjalist või puhaskultuurist. Meetod on kasutusel esmastel patsientidel, kellel on tuvastatud ravimresistentsus isoniasiidi ja/või rifampitsiini suhtes (MTBDRplus või GeneXpert meetodil). Samastamismeetodi valib laborispetsialist toetudes eelnevatele uuringutele.
Mittetuberkuloossete mükobakterite DNA ja ravimtundlikkus geneetiliste mutatsioonide alusel
Analüüsimeetod: HAIN LifescienceGenoType meetod, kus amplifitseeritakse neid mükobakteritegeeni piirkondi, mis annavad vastavale liigile iseloomuliku vöötide mustri ning lisaks neid DNA piirkondi, milles tekkinud mutatsioonid viitavad resistentsusele makroliidide ja aminoglükosiidide suhtes.
Vastuse vorm
T – tundlik/R – resistentne M. avium kompleks, M. abscessus kompleks, M. chelonae
Näidustus ja kliiniline tähendus
Eelpool nimetatud mükobakteri liikide samastamine positiivsest puhaskultuurist. Meetod on kasutusel esmastel patsientidel ravimtundlikkuse määramiseks makroliidide ja aminoglükosiidide suhtes. Samastamismeetodi valib laborispetsialist toetudes eelnevatele uuringutele.
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi DNA ja rifampitsiin-tundlikkus geneetiliste mutatsioonide alusel (MTBC DNA ja Rif-tundlikkuse paneel)
Analüüsimeetod: poolkvantitatiivne astmeline reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) (GeneXpert MTB/RIF Ultra), mis võimaldab tuvastada algmaterjalist M. tuberculosis kompleksi DNA ning selle olemasolul leida ka rpoB geenis rifampitsiini resistentsust põhjustavad mutatsioonid.
Vastuse vorm
Mycobacterium tuberculosis kompleksi DNA positiivne/negatiivne
DNA hulk palju/keskmiselt/vähe/väga vähe/jälgedena
Rifampitsiin (gen) – tundlik/resistentne
Näidustus ja kliiniline tähendus
Meetod on kasutusel tuberkuloosi kahtlusega esmastel patsientidel M.tuberculosis kompleksi samastamiseks ja ravimtundlikkuse määramiseks rifampitsiini suhtes või ka M. tuberculosis kompleksi välistamiseks. Testi saab teostada ainult algmaterjalist.
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi DNA ning rifampitsiin- ja isoniasiid-tundlikkus geneetiliste mutatsioonide alusel (MTBC DNA ja Rif-, Inh-tundlikkuse paneel)
Analüüsimeetod: poolkvantitatiivne astmeline reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) (BD MAX), mis võimaldab tuvastada algmaterjalist Mycobacterium tuberculosis kompleksi DNA ning selle olemasolul leida rpoB geenis rifampitsiini ning katG ja inhA geenis isoniasiidi suhtes resistentsust põhjustavad mutatsioonid.
Vastuse vorm
Mycobacterium tuberculosis kompleksi DNA positiivne/negatiivne
Rifampitsiin (gen) – tundlik/resistentne
Isoniasiid (gen) – tundlik/resistentne
Näidustus ja kliiniline tähendus
Meetod on kasutusel tuberkuloosi kahtlusega esmastel patsientidel M.tuberculosis kompleksi samastamiseks ja ravimtundlikkuse määramiseks rifampitsiini ja isoniasiidi suhtes või ka M. tuberculosis kompleksi välistamiseks. Testi saab teostada nii algmaterjalist kui positiivsest puhaskultuurist.
Mükobakterite samastamine (kromatograafia)
Analüüsimeetod: kromatograafiline immunoloogiline meetod Mycobacterium tuberculosis kompleksi kuuluvate mükobakterite antigeeni kvalitatiivseks määramiseks positiivse kasvuga MGIT vedelsöötmest.
Vastuse vorm
M. tuberculosis kompleks /ei ole M. tuberculosis kompleks
Näidustus ja kliiniline tähendus
Mükobakterite samastamine positiivsest külvist M. tuberculosis kompleksi tasemel. Testi kasutatakse juhul, kui esmasel patsiendil pole muid samastamismeetodeid kasutatud või kui tuberkuloosi diagnoosiga patsiendil korratakse fenotüübilise ravimtundlikkuse analüüse. Nimelt peavad olema samastatud kõik isolaadid, millele teostatakse ravimtundlikkuse analüüs. Samastamismeetodi valib laborispetsialist toetudes eelnevatele uuringutele.
Mycobacterium tuberculosis’e ravimtundlikkuse määramine
Analüüsimeetod: BACTEC-MGIT vedelsöötme süsteemi viidud proportsioonimeetodi variant, kus mükobakterite kasvu hinnatakse fluoromeetriliselt.
Tulemused hinnatakse 5.–14. päeval.
Vastuse vorm
T - tundlik/R – resistentne.
Näidustus ja kliiniline tähendus
Ravimtundlikkusemääramisele põhirea ravimite suhtes kuuluvadkõik esmashaigetelt puhaskultuurina isoleeritud ja samastatud M. tuberculosis’e tüved; samuti juba ravi saanud patsientidelt puhaskultuurina isoleeritud tüved, kui eelmisest määramisest on möödas vähemalt kolm kuud. Esmashaigete puhul on oluline leida ravimid, mille suhtes uuritav tüvi on tundlik; ravil olevate patsientide puhul on eesmärk selgitada välja võimalik ravimresistentsuse teke raviks kasutatavate ravimite suhtes.
Ravimtundlikkust reservrea antibiootikumide suhtes määratakse neil isolaatidel, millel on tuvastatud resistentsus isoniasiidile ja rifampitsiinile.
Põhirea antibiootikumidest määratakse resistentsus streptomütsiini, isoniasiidi, rifampitsiini, etambutooli ja pürasiinamiidi suhtes.Reservrea ravimitestmääratakse tundlikkus kapreomütsiini, amikatsiini, kanamütsiini, protioonamiidi, levofloksatsiini, moksifloksatsiini ja linesoliidi suhtes.
Mittetuberkuloossete mükobakterite ravimtundlikkuse määramine SLOMYCO2 ja RAPMYCO2 mikrotiiterplaadil
Analüüsimeetod: SLOMYCO2 ja RAPMYCO2 mikrotiiterplaadid sisaldavad erinevate kontsentratsioonidega ravimeid, kuhu lisatakse uuritava mükobakteri suspensioon. Uuring baseerub minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) leidmisel. Kasvu hinnatakse visuaalselt kasutades pööratud peeglit. Erinevate mükobakterite ravimtundlikkuse interpreteerimine toimub MIC väärtuste alusel vastavalt CLSI* M62 standardis olevatele tabelitele.
Vastuse vorm
T – tundlik/ R – resistentne/ MT – mõõdukalt tundlik (ehk tundlik kõrgemas kontsentratsioonis)
Näidustus ja kliiniline tähendus
Ravimtundlikkusele määramisele kuuluvad puhaskultuurina tahkelt söötmelt isoleeritud patogeensed mükobakterid, mis on samastatud liigi tasemeni. Uuritavad ravimid on olenevalt mükobakteri liigist erinevad.
Gammainterferoon-test (tuberkuloosi sõeluuring) (P-IGRA)
Mükobakterioloogia osakond
Immuunvastusena toodetud gammainterferooni hulk on suurem (positiivne) patsiendi varasema kokkupuute korral M. tuberculosis’e peptiidsete antigeenidega ning väiksem (negatiivne), kui tuberkuloosibakteritega varasem kokkupuude puudub.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Proovinõu | Quantiferoni komplekt – 4 katsutit mini-grip kotis | |
Analüüsitav kogus | 1 mL verd igasse katsutisse | |
Säilivus | Analüüsida võimalikult kiiresti. Täisveri säilib toatemperatuuril kuni 16 tundi. Ei tohi säilitada külmkapis! |
Kõiki katsuteid tuleb kümme korda üles-alla loksutada, et kogu katsuti sisepind oleks verega kokkupuutes.
Katsutid tuleb märgistada patsiendi nime ja verevõtu kellaajaga.
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti (mitte saata katsuteid laborisse päev enne pühi ja pühade ajal)
Analüüsimeetod: ensüüm-immuunsorptsioonmeetod (ELISA)
Vastuse vorm
M tuberculosis nakkus tõenäoline
M tuberculosis nakkus ebatõenäoline
M tuberculosis nakkus määramatu
Näidustus ja kliiniline tähendus
Tuberkuloosi sõeluuring tuberkuloosi kahtlusega patsientidel, tuberkuloosi riskiga isikutel, tervishoiutöötajatel. Positiivse tuberkuliinitesti korral BCG-st tingitud valepositiivse tulemuse välistamiseks.
IGRA test ei anna positiivset tulemust BCG-vaktsiinitüve proteiinidele.
Koostaja: Tiina Kummik
Muudetud 12.01.2023