Immuunanalüüsi osakond
Neerupealise koore vastased IgA, IgG, IgM on seerumis esinevad autoantikehad (anti-adrenocortical antibodies, AAA Ab), mille põhilised sihtantigeenid on steroidogeensed ensüümid P450c21, P450c17 ja P450scc.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) | |
Säilivus | Seerum +4 °C kaks nädalat |
Analüüsi tegemise aeg: kord nädalas
Analüüsimeetod: kaudne immuunfluorestsentsmeetod (IIF)
Vastuse vorm
Positiivne/negatiivne
Näidustus ja kliiniline tähendus
Addisoni tõve ja autoimmuunsete (eriti ovariaalfunktsiooni häiretega kaasnevate) polüendokrinopaatiate diagnostika, samuti nimetatud haiguste tekke riski hindamine haigete lähisugulastel ja insuliinsõltuva diabeedi (IDDM) ning autoimmuunse türeoidiidiga patsientidel.
Neerupealise koore vastased antikehad on kõrge spetsiifilisusega autoimmuunse Addisoni tõve ning autoimmuunsete polüglandulaarsündroomide(APS I ja APS II) markerid. Need esinevad 20–80% Addisoni tõve juhtudest, kusjuures antikehade leidumine on tõenäolisem kaasneva polüglandulaarsündroomi korral (APS I puhul 60–80%, APS II puhul 25–40%). Primaarse autoimmuunse ovariaalpuudulikkusega Addisoni tõve haigetel leitakse neerupealise koore antikehi kuni 100% uuritutest. Nendel antikehadel on ka prognostiline tähendus. On võimalik, et antikehade teke eelneb kliiniliselt manifesteerunud haigusele.
Koostaja: Kaja Metsküla
Muudetud 14.06.2018