Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, laboratoorse geneetika osakond, ainevahetuslabor, tel. 731 9485, www.kliinikum.ee/geneetika/
Puriinide ja pürimidiinide kvantitatiivset analüüsi kasutatakse pärilike puriinide/pürimidiinide ainevahetushaiguste diagnostikaks.
Kõik puriinid ja pürimidiinid toodetakse organismis pidevalt toimuva de novo sünteesi teel ja neid kasutatakse DNA ja RNA ahela sünteesil. Puriinide metabolismi lõpp-produktiks on kusihape, seetõttu kusihappe kontsentratsiooni tõus veres ja/või uriinis on üheks esmaseks puriinide ainevahetushäire indikaatoriks.
Ühtekokku on teada üle 27 erineva geneetilise defekti, mis võivad põhjustada muutusi puriinide/pürimidiinide ainevahetuses. Puriinide/pürimidiinide ainevahetushäirete kliiniliste tunnuste spekter on väga lai: võivad esineda neuroloogilised, immunoloogilised, hematoloogilised, lihas-tugiaparaadi ja kuse-suguelundite poolsed kaebused.
Sagedasemad haigused on järgmised:
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Proovinõu | Proovitops | |
Analüüsitav kogus | 5 mL uriini | |
Säilivus | Uriin toatemperatuuril 2–4 tundi, -20 °C kolm kuud |
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti, uuringu valmimisaeg kuni kuus nädalat alates laborisse saabumise kuupäevast
Analüüsimeetod: vedelikukromatograafia tandemmassispektromeetria (LC-MS/MS)
Referentsväärtused
Referentsväärtused sõltuvad patsiendi vanusest. Igale vastusele lisatakse eraldi vastavad referentsväärtused ja interpretatsioon.
Näidustus ja kliiniline tähendus
Ebaselge vaimse arengu mahajäämus, autism või autistlikud käitumishäired, krambid, immuunpuudulikkus ja/või neerukivid.
Kusihappe kontsentratsiooni tõus veres ja/või uriinis on üheks esmaseks puriinide ainevahetushäire indikaatoriks.
Puriinide või pürimidiinide ainevahetushäirete diagnoosi lõplik kinnitus toimub kas ensüümanalüüsi või molekulaargeneetilise analüüsi abil, mida reeglina tehakse geneetilise konsultatsiooni käigus.
Koostajad: Katrin Õunap, Kadi Künnapas
Muudetud 26.05.2023