Mikrobioloogia osakond
Prostatiit on eesnäärme põletik, mille sagedasemad tüübid on äge bakteriaalne prostatiit, krooniline bakteriaalne prostatiit, mittebakteriaalne prostatiit ja prostatodüünia.
Bakteriaalse prostatiidi korral on põletiku tekkepõhjuseks bakteriaalne infektsioon, sagedasemad tekitajad on Escherichia coli, Enterobacteriaceae spp., Klebsiella spp., Pseudomonas spp. ja enterokokid.
Uretriit on mikroobide poolt põhjustatud põletik ureetras, sagedasemad tekitajad on Neisseria gonorrhoeae, Chlamydia trahomatis ja Ureaplasma urealyticum. Uretriit jagatakse põletikku tekitavate mikroobide alusel gonokokiliseks ja mittegonokokiliseks (s.t teiste mikroobide poolt põhjustatud) uretriidiks. Uretriidile on iseloomulik eritis kusitist, mis gonokokilise põletiku puhul on mädane, teiste bakterite poolt põhjustatud põletiku korral vähesem ja selgem.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Proovinõu | eSwab vedela transpordisöötmega katsuti | |
Säilivus | Toatemperatuuril või +4 °C kaks päeva | |
Proovinõu | Eppendorfi katsuti | |
Säilivus | Proov transportida võimalikult kiiresti laborisse. Säilib +4 °C üks päev. |
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti (esmaskülvid ka nädalavahetustel)
Analüüsimeetod: poolkvantitatiivne/kvantitatiivne külv veri- ja šokolaadagarile. Tekitaja samastamine ja ravimitundlikkuse määramine. Lõplik vastus: negatiivne 3.–4. päeval, positiivne 3.–5. päeval.
Näidustus ja kliiniline tähendus
Bakteriaalse prostatiidi või mittegonokokilise uretriidi kahtlus. Doonorsperma steriilsuse kontroll.
Võimalikud vead: proovi võtmine antibakteriaalse ravi foonil, vead säilitamisel ja transpordil.
Koostaja: Krista Lõivukene
Muudetud 30.09.2021