Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, laboratoorse geneetika osakond, molekulaardiagnostika labor, tel. 731 9487, www.kliinikum.ee/geneetika
Autosoom-dominantset tüüpi spinotserebellaarsed ataksiad (AD-SCA, ADCA) on progresseeruvate neurodegeneratiivsete haiguste rühm, mille puhul on peamiseks sümptomiks progresseeruv tserebellaarne ataksia. Üldiselt algavad SCA-d 30–50 eluaasta vahel, kuid on võimalik ka algus lapse- või vanurieas. Tserebellaarsed ataksiad on väga varieeruva kliinilise pildiga, haiguse alguse, raskuse ning progressiooni kiirusega. SCA1 (OMIM #164400), SCA2 (OMIM #183090) ja SCA3 (OMIM #109150) puhul on iseloomulik liigutuste ja kõnnaku ataksia, supranukleaarne oftalmopleegia, püramidaaltrakti ja ekstrapüramidaaltrakti nähud, kerge dementsus ning perifeerne neuropaatia. SCA7 (OMIM #164500) puhul lisanduvad eelpool nimetatud sümptomitele veel maakula ja reetina degeneratsioon. SCA6 (OMIM#183086) kirjeldatakse kui hilise algusega tserebellaarset ataksiat.
Rahvusvahelised SCA diagnostikajuhised soovitavad kõigil riikidel minimaalselt uurida SCA tüüpe 1, 2, 3, 6 ja 7 (EMQN best practice guidelines for molecular diagnostic testing of the SCAs, 2010). Nende tüüpide puhul on ühiseks tunnuseks haigust põhjustavates geenides glutamiini kodeerivate CAG korduste arvu suurenemine (vt tabel). Mida suurem on CAG korduste arv, seda varasemalt võib haigus avalduda. Kliiniliselt võib täpse SCA alatüübi määramine osutuda raskeks, seega on näidustatud kõigi võimalike muutuste üheaegne määramine.
Tüüp | Geen | Geeni lokatsioon | Normaalne CAG korduste arv | Haiguslik CAG korduste arv | |
SCA 1 | ATXN1 | 6p22.3 | 6–35 | ≥ 39 | |
SCA 2 | ATXN2 | 12q24.1 | 14–31 | ≥ 33 | |
SCA 3 | ATXN3 | 14q32.12 | 12–44 | 60–87 | |
SCA 6 | CACNAIA | 19p13.13 | 4–18 | 20–33 | |
SCA 7 | ATXN7 | 3p14.1 | 4–19 | ≥ 36 |
GeneReviews, 2022
Vajadusel on võimalik uuringuid jätkata analüüsiga “Geenipaneeli sekveneerimine (NGS)”.
Kuigi haigus algab tavaliselt täiskasvanueas, on enamusel SCA tüüpidel kirjeldatud antitsipatsiooni. Seetõttu on pärast perekonna geneetilist konsultatsiooni vajadusel võimalik määrata spinotserebellaarse ataksiaga seotud geenides olevaid muutusi ka sünnieelselt.
Uuritavad muutused
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Elektroonse tellimise võimaluse puudumisel tuleb koos uuritava materjaliga saata molekulaardiagnostika laborisse ka täidetud tellimisleht – Spinotserebellaarse ataksia (SCA), mis on leitav aadressil https://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/molekulaardiagnostika
Katsuti | Veri: K2E/K3E-katsuti (lilla kork) Koetükid: steriilne katsuti (1,5 mL või suurem) | |
Analüüsitav kogus | 4–10 mL (täiskasvanud) 2–5 mL (lapsed) | |
Säilivus | Veri +4 °C üks nädal. NB! Mitte külmutada! |
Prenataalse diagnostika puhul on uuritavaks materjaliks amnionirakud, koorionikude või amnioni/koorionirakkude kultuur. Sellisel juhul tuleb kaasnevalt määrata loote rakkude kontaminatsioon ema materjaliga.
Vt. Koorioni- ja amnionirakkude ema materjaliga kontaminatsiooni välistamine – sünnieelse diagnostika lisauuring
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti, analüüsi valmimisaeg 3 kuud alates laborisse saabumise kuupäevast.
Analüüsimeetod: polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) fluorestsentsmärgisega praimeritega, PCR produkti analüüs ABI 3130XL automaatsekvenaatoril
Vastuse vorm: genotüüp ja interpretatsioon
Näidustus
Spinotserebellaarse ataksia kahtlus, prenataalne diagnostika, spinotserebellaarse ataksia presümptomaatiline uuring.
Koostajad: Ülle Murumets, Hanno Roomere
Muudetud 06.03.2025