Kontrast



Reavahe




Teksti suurus




Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus

Toxoplasma gondii uuringud

Analüüsid:

Toxoplasma gondii vastane IgM seerumis  S-Toxoplasma gondii IgMKliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Toxoplasma gondii vastase IgG hulk seerumisS-Toxoplasma gondii IgG QNKliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Toxoplasma gondii vastane IgA seerumis  S-Toxoplasma gondii IgAImmuunanalüüsi osakond
Toxoplasma gondii DNAxxx-T gondii DNAImmuunanalüüsi osakond

Toksoplasmoos on haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit Toxoplasma gondii. T gondii looduslikuks reservuaariks on kaslased.

Nakatumine toimub tavaliselt mitteküllaldaselt küpsetatud liha söömisel, ootsüstidega kontamineerunud vee või toidu tarbimisel, loomade eritiste kaudu, emalt lootele ja ka elundite transplantatsiooni käigus. Sünnijärgselt omandatud äge nakkus võib olla asümptomaatiline (täiskasvanud elanikkonnast kuni 50% on seropositiivsed), kuid viib sageli tsüstide pikaajalisele püsimisele organismi erinevates kudedes. Immunosupressiooniga patsientidel võib esmane nakkus või latentse infektsiooni aktiveerumine põhjustada erinevate organite kahjustust (sageli on haaratud kopsud, silm, aju). Kongenitaalse toksoplasmoosi põhjuseks on ema esmasnakkus raseduse ajal ning parasiidi transplatsentaarne passaaž emalt lootele.

Spetsiifilised IgM ja IgA antikehad tekivad esimesel nädalal peale nakatumist. IgA antikehad püsivad veres 2–4 kuud, IgM antikehad kuni kuus kuud. IgG antikehad tekivad paar nädalat peale nakatumist ja püsivad reeglina kogu elu.

Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine

Toxoplasma gondii IgA, IgM, IgG

KatsutiGeeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork)
SäilivusSeerum toatemperatuuril kolm päeva, +4 °C 14 päeva, -20 °C pikemat aega

Toxoplasma gondii DNA

ProovimaterjalProovinõuSäilivus
VeriK2E/K3E-katsuti (lilla kork)+4 °C 72 tundi
AmnionivedelikSteriilne lisandita katsuti (valge kork)+4 °C 4 tundi
LiikvorSteriilne lisandita katsuti (valge kork)+4 °C 4 tundi

Analüüsi tegemise aeg: kaks korda nädalas

Analüüsimeetodid:

Toxoplasma gondii IgM, Toxoplasma gondii IgG QN: mikropartiklitega kemoluminestsents-immuunmeetod (CMIA)

Toxoplasma gondii IgA: ensüüm-immuunsorptsioonmeetod (ELISA)

Toxoplasma gondii DNA: reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon (PCR)

Vastuse vorm

Toxoplasma gondii IgM ja Toxoplasma gondii IgA: positiivne/negatiivne/piiripealne

Toxoplasma gondii IgG QN:

< 1,6 kU/Lnegatiivne
1,6–2,9 kU/Lpiiripealne
≥ 3,0 kU/Lpositiivne

Toxoplasma gondii DNA: positiivne/negatiivne

Näidustus ja kliiniline tähendus

Ägeda toksoplasmoosi diagnostika, immuunstaatuse määramine (enne rasestumist, enne elundite siirdamist vm).

Ägeda infektsiooni diagnoosimiseks piisab tavaliselt antikehade määramisest, v.a immuunkomprimeeritud patsiendid, kellel antikehade süntees võib olla puudulik. Immuunkomprimeeritud patsientidel on näidustatud Toxoplasma gondii DNA määramine nii kahtlusel ägedale infektsioonile kui reaktivatsioonile (kesknärvisüsteemi kahjustuse korral DNA määramine liikvorist).

Negatiivsed IgM ja IgG antikehad välistavad reeglina infektsiooni.

Positiivne IgM ja negatiivne IgG antikehade leid viitab ägedale infektsioonile. Samaaegne IgA antikehade esinemine tõstab ägeda infektsiooni tõenäosust. Valepositiivseid IgM tulemusi võib anda autoantikehade esinemine (reumatoidfaktor, tuumavastased antikehad jt) või mittespetsiifiline seondumine in vitro. Valepositiivsele IgM tulemusele viitab, kui IgG antikehad jäävad negatiivseks ka paari nädala möödudes.

Samaaegne IgM ja IgG antikehade esinemine viitab üldjuhul ägedale infektsioonile, kuid  mõningatel juhtudel võivad IgM antikehad jääda püsima aastateks. Sel puhul aitab ägeda infektsiooni välistada IgG aviidsuse määramine.

Positiivsed IgG antikehad koos negatiivsete IgM antikehadega välistavad hiljutise nakatumise (proovivõtule eelneva 6 kuu jooksul),  kuid latentne infektsioon võib jääda püsima kogu eluks.

Reaktivatsiooni korral on IgM antikehad tavaliselt negatiivsed ja IgG antikehad positiivsed. Immuunkomprimeeritud patsientide korral aga ei välista IgG antikehade puudumine diagnoosi.

Kongenitaalse toksoplasmoosi diagnoosimiseks tuleb määrata nii IgM, IgA kui IgG antikehad vastsündinul ja ka emal (rasedusaegse ägeda toksoplasmoosi korral on immuunkompetentsel emal IgM ja IgG antikehad positiivsed). Antikehad tuleb määrata niipea kui võimalik peale sündi. Kui IgM ja IgA on negatiivsed, kuid kliiniliselt kahtlus toksoplasmoosile püsib, tuleb määramisi korrata kuni 3. elukuuni. IgM antikehad võivad jääda negatiivseks antenataalselt saadud toksoplasmoosi ravi korral. Samuti võivad need kaduda paari esimese elupäeva jooksul või tekkida alles mitme kuu möödudes. Mõnikord võib väike hulk IgM ja/või IgA antikehasid läbida platsentat, mis annab vastsündinul valepositiivse tulemuse. Selle välistamiseks tuleb positiivset IgM ja/või IgA tulemust korrata peale 10. elupäeva. Sellisel juhul on kordusproovi tulemus negatiivne.

Emalt saadud IgG antikehade hulk väheneb ~50% kuus ja need kaovad 6.–12. elukuuks. Kongentiaalse infektsiooni korral tõuseb IgG antikehade hulk kordusproovides 1. eluaasta jooksul pidevalt.

Koostajad: Kaja Vaagen, Raili Randoja
Uuendatud 08.03.2024

linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram