Mikrobioloogia osakond
Veresoonekateetreid võivad koloniseerida nahalt pärinevad mikroobid ja olla infektsiooniallikaks. Seetõttu tuleb veresoonekateetri külvi hinnata ainult koos verekülvide tulemuste ja kliinilise pildiga. Kateetriga seotud infektsiooni saab diagnoosida, kui sama mikroorganism on isoleeritud nii kanüüli segmendilt kui ka verest ja muid infektsioonikoldeid ei leita. Sagedasemad kateetriga seotud infektsioonitekitajad on koagulaasnegatiivsed stafülokokid (eelkõige S. epidermidis), S. aureus ja enterokokid, harvem gramnegatiivsed tekitajad.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Proovinõu | Madal transpordisöötmega katsuti | |
Säilivus | +4 °C üks päev |
Enne kateetri eemaldamist puhastatakse ümbritsev nahk. Eemaldatud kateetrist lõigatakse steriilsete kääridega 3–4 cm pikkune tükk ja pannakse transpordisöötmesse.
Oluline on võtta samaaegselt verekülvid.
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti (esmaskülvid ka nädalavahetustel)
Analüüsimeetod: külv veriagarile poolkvantitatiivsel meetodil. Tekitaja samastamine ja ravimitundlikkuse määramine. Lõplik vastus: negatiivne 3. päeval, positiivne 3.–5. päeval.
Näidustus ja kliiniline tähendus
Kateetriinfektsiooni kahtlus.
Rohkem kui 15 PMÜ (pesa moodustav ühik) on diagnostiline tiiter ja viitab võimalikule infektsioonile.
Võimalikud vead: proovi võtmine antibakteriaalse ravi foonil, vead säilitamisel ja transpordil.
Koostaja: Krista Lõivukene
Muudetud 08.02.2018