Tartu Ülikooli Kliinikumis toimub sel nädalal esmakordselt Eestis robot-assisteeritud põlveliigese endoproteesimise proovinädal, mille jooksul tehakse koostöös kogenud juhendajatega kümme robot-assisteeritud põlveliigese endoproteerimise operatsiooni.

Operatsioonidel kasutatakse CORI™-nimelist süsteemi, mis aitab kirurgil planeerida põlveproteesi paigaldamist patsiendi individuaalse anatoomia järgi. Erinevalt mõnest teisest robotkirurgia lahendusest ei ole selle süsteemi kasutamiseks vaja teha enne operatsiooni kompuutertomograafilist uuringut. 

Augustis 2026 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku vaagnaluu defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja 3D-prinditud implantaati. Tegemist on olulise verstapostiga Eesti ortopeedias, mis avab uusi võimalusi keerukate liigeshaiguste ravis.

Operatsiooni vajanud patsiendil esines väga ulatuslik vaagnaluu defekt, mis oli põhjustatud põletikust ja proteeside loksumisest. „Sellise seisundi taastamine tavaliste implantaatidega oleks olnud äärmiselt keeruline ning kõrge tüsistumise riskiga. Lahenduseks loodi spetsiaalselt patsiendi muutunud anatoomia järgi valmistatud titaanimplantaat, mis võimaldas taastada vaagna kuju, stabiilsuse ja puusaliigese funktsiooni maksimaalse täpsusega ning väiksema kudede kahjustusega,“ kirjeldas Kliinikumi ortopeediakliiniku juht dr Kaspar Tootsi, kes oli ka üks operatsiooni läbiviijatest.

Rahvusvaheline teadlaste konsortsium, kuhu kuulusid ka Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedid kaasprofessor Kaspar Tootsi ja professor Aare Märtson ning Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu vanemteadur Ene Reimann, avaldas ajakirjas Nature Communications ulatusliku uuringu osteoartroosi geneetiliste mehhanismide kohta. Uuring pakub seni kõige põhjalikumat ülevaadet sellest, kuidas geneetilised riskitegurid mõjutavad haiguse arengut ja progresseerumist.

Osteoartroos on üks maailma sagedasemaid liigeshaigusi, mis mõjutab ligikaudu 600 miljonit inimest ning mille kulgu muutvat ravi tänaseni ei ole. Teadlased analüüsisid sadade põlveliigese osteoartroosiga patsientide kõhre-, sünoviaalkesta- ja rasvkoeproove ning kaardistasid geenide regulatsiooni muutusi haiguse erinevates staadiumides.