Mida peaksid teadma kõrge vererõhu kohta?

• Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lupjumist. Kusjuures alati ei teki muutusi enesetundes või nähtavaid haigusilminguid, kuid süda ja veresooned kahjustuvad siiski.
• Vererõhu mõõtmisel mõõdame me süstoolset (esimene number) ja diastoolset vererõhku (teine number).
• Südamehaigel on optimaalne vererõhk rahuolekus vahemikus 120‒140/ 80 mmHg ja vahel isegi 120‒130/ 80 mmHg.
• Enne vererõhu mõõtmist tuleb rahulikult umbes viis minutit istuda ja seejärel mõõdetakse istudes.
• Kõrgvererõhutõve korral tuleb tarvitada korrapäraselt ravimeid vastavalt arsti koostatud raviplaanile. Kui teie vererõhu väärtused on normaliseerunud, tuleb siiski jätkata ravimite võtmist. Raviplaani patsient ise muudatusi ei tee.
• Vererõhku mõjutavad paljud tegurid (tervislik seisund, palavik, kehaline koormus, ärevus, emotsionaalne stress, rääkimine jne). Osadel inimestel esineb valge kitli sündroom (emotsionaalse stressi olukorras on vererõhk kõrgem).
• Koormuse korral süstoolne vererõhk tõuseb, mis on tavapärane.
• Diastoolne vererõhk jääb koormuse puhul üldiselt samale tasemele.
• Seda, kuidas sinu vererõhk koormusele reageerib, hindab ja selgitab sulle spetsialist (arst, õde, füsioterapeut).