Tervise hoidmiseks on oluline igasugune liikumine, kuna see toetab nii kehalist kui vaimset tervist. Selle nädala lõpus toimub suusaspordi suursündmus Tartu maraton, mille eel on hea meelde tuletada võistlusel oma võimete ja keha piiride teadvustamist ning nendega arvestamist. Iga maratonil osaleja on tunnustust väärt, kuna on juba otsustanud liikumise kasuks. Kuidas aga teha seda targalt ja tervislikult?

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse kompetentsikeskuse andmetel ei liigu 60% Eesti täiskasvanutest piisavalt, 73% eelistab igapäevaselt autot ning enam kui pooled 16–64aastastest elanikest on ülekaalulised või rasvunud. Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku spordimeditsiini osakonnajuhi ja vanemarst-õppejõu dr Agnes Mägi sõnul pöördutakse spordiarsti vastuvõtule sageli vigastuste tõttu, kuid probleemid ulatuvad kroonilistest haigustest ja koormustaluvuse langusest kuni söömisprobleemideni. „Meie vastuvõtule jõuavad pigem kehaliselt aktiivsed inimesed, kes tunnevad huvi enda tervise vastu ja käivad meie juures kontrollis. Spordiarsti visiidile tullakse ka enne regulaarsete treeningutega alustamist, kuna spordimeditsiinilisele terviseuuringule tulnud inimene saab põhjaliku ülevaate enda kehalise tervise seisundist,” rääkis dr Mägi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi palliatiivravi osakond ootab oma meeskonda vabatahtlikke seltsilisi patsientide päevade sisustamiseks.

Osakonna õendusjuhi Liis Langi sõnul on vabatahtlike kaasamise eesmärk muuta nii palliatiivravi osakonnas kui hospiitsis viibivate patsientide päevad seeläbi mitmekesisemaks. „Seltsiline võiks käia 1–2 korda nädalas ning viibida patsiendi juures korraga 30–60 minutit – sõltuvalt, kuidas patsient vajab. Ootame, et vabatahtlikud on head suhtlejad, rahumeelsed ja kannatlikud. Ka pealtnäha väike heategu võib pakkuda elulõpu veerel olevale patsiendile palju rõõmu – näiteks raamatute ettelugemine, käsitöö tegemine, lauamängude mängimine, õues jalutamine või lihtsalt käe hoidmine. Tahaksime, et patsientidel oleks, mida oodata,“ tutvustas Liis Lang.

Tartu Ülikooli Kliinikumi sporditraumatoloogia keskus tähistab 2023. aasta suvel oma kümnendat tegevusaastat. Keskuse töö eripäraks on ortopeedide ja füsioterapeutide koostöö spordivigastuste ravis juba patsiendi esimesest kontaktist, mis muudab raviteekonna kiiremaks ja tulemuslikumaks.

Sporditraumatoloogia keskuse juhi dr Leho Ripsi sõnul oli keskuse loomise eesmärk pakkuda nii harrastussportastele kui professionaalsete sportlastele kompleksset käsitlust, mis võimaldaks traumade ja ülekoormusvigastuste korral võimalikult kiirelt tagasi oma ala juurde naasta. „Oleme keskendunud igas vanuses sportlike aktiivsete inimeste ortopeediliste probleemide ravile, mille juurde kuulub nii vigastusi ennetav nõustamine, kirurgiline ravi kui taastusravi,“ tutvustas dr Rips.