Kui tavatoidust ei piisa: millal on vaja toitmisravi? (09.11.2026)
Haigus võib mõjutada nii söömist kui ka toitainete omastamist ning suurendada organismi energia- ja toitainete vajadust. Kui tavatoidust ei piisa, aitab taastumist toetada toitmisravi. Tartu Ülikooli Kliinikumi toitmisravi keskus juhib tähelepanu haiguspuhuse alatoitumuse varajasele märkamisele ja õigeaegse ravi tähtsusele.
Haiguspuhune alatoitumus võib kujuneda nii ägeda kui ka kroonilise haiguse korral, kui organism ei saa või ei omasta piisavalt toiduenergiat ja toitaineid või kui nende vajadus või kaod on suurenenud. Selle põhjuseks võivad olla haigusprotsess, põletik või toitainete imendumishäired. Alatoitumuse tagajärjel võivad tekkida tahtmatu kaalulangus, skeletilihaste kadu, üldseisundi halvenemine ning kehalise või vaimse võimekuse vähenemine.
Alatoitumust on oluline märgata võimalikult vara, et alustada toitmisravi õigel ajal. Selleks tuleb hinnata patsiendi toitumust ning jälgida kehakaalu ja selle muutusi, arvestades ka patsiendi pikkust. Õigeaegne toitmisravi aitab vähendada infektsioonide riski, toetab haavade paranemist ja operatsioonijärgset taastumist ning võib lühendada haiglaravi kestust ja vähendada kordushospitaliseerimisi.
Toitmisravi vajavad lapsed ja täiskasvanud, kellel söömine või suu kaudu toitmine ei ole piisav, võimalik või ohutu ning kes seetõttu ei saa tavatoiduga vajalikus koguses toiduenergiat ja toitaineid. Toitmisravi eesmärk on tagada patsiendi vanusele, kehakaalule, põhihaigusele ja teistele teguritele vastav toitainete ja vedelikuvajadus. Lastel peab toitmisravi toetama ka kasvamist ja arengut ning igas vanuses patsientidel elukvaliteedi säilitamist või parandamist.
Toitmisravi võib olla suukaudne ehk toimuda suukaudsete toitmisravi preparaatidega, enteraalne ehk sondi, gastrostoomi või jejunostoomi kaudu või parenteraalne ehk veenisisene. Vajaduse korral kombineeritakse erinevaid toitmisravi viise.
Toitmisravi konsultatsioonil hinnatakse patsiendi toitumust ning suu kaudu söömise võimalikkust ja ohutust. Selle põhjal otsustatakse toitmisravi vajadus ning valitakse sobiv ravitoit ja selle manustamise viis.
Toitmisravialast konsultatsiooni vajavad muu hulgas:
- ägeda või kroonilise alatoitumusega ja tahtmatult kaalu kaotanud patsiendid;
- plaanilist või erakorralist kirurgilist ravi vajavad patsiendid;
- kasvaja tõttu kiiritus- ja keemiaravi saavad patsiendid, kellel esineb näiteks ravist tingitud isutust või maitsemuutusi;
- raskete krooniliste haigustega, sealhulgas kopsu-, neuroloogiliste, seedetrakti- ja neeruhaigustega patsiendid;
- neelamishäiretega patsiendid;
- ainevahetushaigustega patsiendid;
- toitmisprobleemidega eri vanuses lapsed;
- enteraalsel toitmisravil olevad patsiendid, keda toidetakse nasogastraalsondi, gastrostoomi või jejunostoomi kaudu.
Haiguspuhuse alatoitumuse märkamisele ja ravile juhitakse tähelepanu ka kogu maailmas tähistataval teabepäeval „nutritionDay“, mis tänavu toimub 12. novembril. Sel päeval kell 11–13 ootab Kliinikumi toitmisravi keskus kõiki patsiente, külastajaid ja töötajaid L. Puusepa 8 peahoone 1. korruse galeriisse, et tutvustada toitmisravi võimalusi.
Kohapeal saab proovida mulaažil nasogastraalsondi paigaldamist, tutvuda erinevate gastrostoomidega ning maitsta erineva koostise ja maitsega suukaudseid toitmisravi preparaate. Keskuse meeskond selgitab, kuidas märgata alatoitumust ning miks on oluline jälgida patsiendi kehakaalu ja hinnata toitumust korduvalt ka ravi jooksul. Samuti tutvustatakse haiglaravil olevate patsientide toitmisravi konsultatsioonide töökorraldust ja ambulatoorsele vastuvõtule suunamise võimalusi.
Kontakt: toitmisravi@kliinikum.ee
Laste toitmisravi meeskond: 5321 7231
Täiskasvanute toitmisravi meeskond: 5321 7235
Toitmisravi keskuse ambulatoorsele vastuvõtule pöördumiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Vastuvõtule saab registreeruda Kliinikumi kõnekeskuse telefonil 731 9100. Vastuvõtud toimuvad L. Puusepa 8 C-korpuse 2. korrusel ruumis C201.
Lisainfo: Kliinikumi toitmisravi keskus.