Radioloogia aitab haigusi avastada, diagnoosida ja ravida (08.11.2026)

8. novembril tähistatakse rahvusvahelist radioloogiapäeva. Röntgenipildid, ultraheli-, kompuutertomograafia- ja magnetresonantstomograafiauuringud, samuti nukleaarmeditsiini uuringud on tänapäeva tervishoius igapäevased, aidates avastada haigusi, hinnata ravi tulemuslikkust ning teha otsuseid, millest sõltub patsiendi edasine raviteekond. Lisaks aitavad radioloogilised kuvamismeetodid kaasa menetlusprotseduuride läbiviimisel.

Radioloogilised uuringud annavad arstidele teavet, mida muul viisil saada ei ole võimalik. Sageli on just radioloogiline uuring oluline lüli, mis aitab jõuda diagnoosini ja valida sobivaima ravi.

2025. aastal tehti Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku juhi prof Pilvi Ilvese andmetel radioloogiakliinikus kokku 620 247 erinevat radioloogilist uuringut. Kõige rohkem tehakse erinevaid röntgeniuuringuid (ligi 140 000 uuringut aastas) ja ultraheliuuringuid üle 80 000 patsiendile. Nii kompuutertomograafiaid ja magnetresonantstomograafiad tehakse aastas kumbagi ligi 30 000 patsiendile, nukleaarmeditsiini uuringuid üle 6000 ja angiograafiat üle 8000 patsiendile. Kõigil neil uuringumeetoditel on haiguste diagnostikas oluline roll, kuid nende kasutusvaldkonnad ja võimalused on erinevad.

Millal on vajalik üks või teine uuring?

Röntgenuuring on kiire ja laialdaselt kasutatav meetod, mille abil saadakse keha sisemusest kahemõõtmeline kujutis. Kõige sagedamini kasutatakse seda luumurdude tuvastamiseks aga ka liigeste artroosi hindamiseks, et otsustada liigeste proteesimise vajadus. Rindkere röntgenülesvõte on kõige kiirem väikse kiirgusdoosiga meetod kopsude hindamiseks, näiteks kopsupõletiku tuvastamiseks. Röntgenülesvõtteid, mis on suhteliselt väikse kiirgusdoosiga tehakse ka hambaravis. Mammograafia kui spetsiaalse rinnanäärmete röntgenuuringu eesmärk on veel enne sümptomite teket avastada rinnavähki ning seda tahekase iga 2 aasta järel alates 50. eluaastast. „Alates 1. novembrist alustatakse mammograafiate tegemist ka noortele polügeense riskiskoori alusel kõrgenenud riskiga noortele naistele alates 40. eluaastast,“ sõnas prof Ilves .

Kompuutertomograafia ehk KT kasutab röntgenkiirgust, et luua kehaosadest detailseid kihilisi ja ruumilisi kujutisi. Uuringut tehakse näiteks pea, rindkere, kõhu, vaagna, lülisamba ja liigeste hindamiseks, viimastel aastatel on aga oluliselt kasvanud südameuuringute arv. KT uuring on eriti oluline erakorralise meditsiini osakonnas, kuna selle abil on võimalik kiiresti tuvastada traumasid, sisemisi verejookse ja muid erakorralisi kiiret abi nõudvaid haiguslikke muutusi, näiteks insulti. KT-uuringul kasutatakse ioniseerivat kiirgust, mistõttu tehakse seda põhjendatud meditsiinilise näidustuse korral, kaaludes alati uuringust saadavat kasu ja võimalikku kiirgusriski, eriti lastel ja noortel inimestel. KT on ka asendamatu kasvaja diagnostikas, näiteks Tartus ja Tartumaal rakendatav madala doosiga KT uuring aitab riskipatsientidel avastada varakult kopsuvähki. Järjest rohkem tehakse KT all ka raviprotseduure.

Ultraheliuuringul saadakse kujutis kudedelt tagasi peegelduvate kõrgsageduslike helilainete abil, see on patsiendile ohutu ja sobib ka laste ning rasedate uurimiseks. Kõige enam kasutatakse ultraheli kõhuorganite haiguslike muutuste avastamiseks, veresoonte seisundi uurimiseks, näiteks ahenemiste või trombide tuvastamiseks, ning kilpnäärme, rinna ja lümfisõlmede hindamiseks. Samuti kasutatakse ultraheli lihaste ja kõõluste vigastuste uurimiseks. Vajadusel saab ultraheli kontrolli all võtta ka koeproove ehk teha biopsiaid ning asetada dreene.

Magnetresonantstomograafia ehk MRT kasutab tugevat magnetvälja ja raadiosageduslikke impulsse, et saada keha eri piirkondadest detailseid kujutisi. „MRT eristab hästi pehmeid kudesid ning on seetõttu kasulik näiteks aju, lülisamba, siseelundite, lihaste, sidemete ja liigeste uurimisel. Erinevalt röntgenist ja KT-st ei kasutata MRT-uuringul ioniseerivat kiirgust ja seetõttu patsiendile üldjuhul ohutu, kuid tugeva magnetvälja tõttu tuleb enne uuringut teavitada tervishoiutöötajaid kehas olevatest implantaatidest ja võimalikest metallist võõrkehadest,“ selgitas prof Ilves.

Kui tavapärased radioloogilised uuringud aitavad arstidel näha inimese keha sisse, siis angiograafiaosakonnas on võimalik uurida veresooni ning vajadusel nende kaudu ka ravida. Angiograafia põhineb röntgenkiirguse ja kontrastaine kasutamisel: veresoonde viiakse peenike kateeter, mille kaudu manustatud kontrastaine muudab veresooned röntgenpildil nähtavaks. Nii saab hinnata veresoonte ehitust ning tuvastada ahenemisi ja sulgusi. Sama angiograafilise protseduuri käigus on võimalik veresooni laiendada, paigaldada veresoone laiendamiseks ja verevoolu parandamiseks stente või eemaldada verevoolu takistavaid trombe. Näiteks kasutatakse trombektoomiat ajuarterit ummistava trombi eemaldamiseks ägeda ajuinfarkti korral.

Nukleaarmeditsiin erineb tavapärastest radioloogilistest uuringutest selle poolest, et lisaks inimese keha ehitusele uuritakse ka elundite ja kudede talitlust ning ainevahetust. Selleks kasutatakse radioaktiivseid märkaineid, mille abil saab hinnata organismis toimuvaid protsesse ja avastada haiguslikke muutusi. „Üks olulisemaid uuringumeetodeid on positronemissioontomograafia-kompuutertomograafia ehk PET/KT. See ühendab PET-uuringu, mis näitab märgistusaine jaotumist organismis, ning KT, mis annab uuritavast piirkonnast anatoomilise ülevaate. PET/KT abil saab hinnata keha eri piirkondades paiknevaid kasvaja siirdeid,“ selgitas prof Ilves. PET/KT-uuringut kasutatakse eelkõige kasvajate diagnoosimisel, nende leviku hindamisel ja ravitulemuste jälgimisel. Samuti aitavad nukleaarmeditsiini uuringud hinnata teatud ajuhaigusi, näiteks Alzheimeri tõbe või Parkinsoni tõbe ning keerulisemaid põletikulisi haigusi.

Radioloogilise uuringu või protseduuri valiku teeb saatev arst lähtudes patsiendi kliinilisest seisundist, näidustustest ja meditsiinilisest vajadusest. Tehnoloogia kõrval on aga sama olulised radioloogide, radioloogiatehnikute, õdede ja füüsikute ning meditsiinitehnika inseneride teadmised ning oskused. Nende ühine eesmärk on aidata haigusi võimalikult õigel ajal avastada ning toetada patsiendi parimat võimalikku ravi.

Tartu Ülikooli Kliinikumis tehakse radioloogilisi uuringuid L. Puusepa 8 peamajas, Kliinikumi Lõunakeskuse esinduses, Kvartali keskuse kabinetis ja mobiilses Mammobussis.

Kliinikumi Leht