Patsient võetakse haiglasse sõltuvalt siirdamiseelse ravi pikkusest 7- 14 päeva enne planeeritavat siirdamise kuupäeva. Esmalt asetatakse patsiendile tsentraalne veenikateeter, kuhu manustatakse kõik siirdamiseelselt ja siirdamisjärgselt kasutatavad ravimid.
Vahetult siirdamiseelselt saab patsient ettevalmistava ravikuuri, mis koosneb kõrges doosis keemiaravist või keemia- ja kiiritusravi kombinatsioonist. Seda ravikuuri nimetatakse konditsioneerivaks ravikuuriks ning sellel on kolm eesmärki- võimalike tavakeemiaravi järgselt allesjäänud kasvajarakkude hävitamine, patsiendi enda vereloome hävitamine loomaks ruumi doonorilt pärit rakkudele ning immuunsupressioon vältimaks siirdamisest tulenevaid võimalikke sobimatusest tulenevaid tüsistusi.
Doonorilt pärinevad rakud kantakse patsiendile üle veenisiseselt ja tehniliselt meenutab see verekomponentide ülekannet.
Juba siirdamiseelselt hakatakse patsiendile manustama immuunsust allasuruvaid ravimeid, et vältida võimalikke sobimatusest tulenevaid probleeme. Immuunsupressiivne ravi kestab siirdamisjärgselt 6- 12 kuud.
Vereloome tüvirakkude siirdamine ei ole ühemomentne tegevus, vaid pigem kuid kestev protsess. Lõplik vereloome asendumine doonori vereloomega võib aega võtta kuid. Näiteks doonori ja patsiendi veregruppide erinevuse puhul asendub patsiendi enda vana veregrupp doonori veregrupiga lõplikult alles kuude möödudes. Vahepeal on periood, kus patsiendil on kaks erinevat veregruppi ehk teda nimetatakse kimääriks (kimäär on vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on eespoolt lõvi, tagantpoolt madu ja keskelt kits).