Kontrast



Reavahe




Teksti suurus




Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus

Fibrinogeen (P-Fibr)

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond

Fibrinogeen on peamiselt maksas sünteesitav proteiin, millest hüübimisprotsessis moodustub trombiini toimel ning faktor XIII (fibriini stabiliseeriv faktor) ja kaltsiumi juuresolekul fibriin.

Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine

Katsuti9NC-katsuti (helesinine kork)
SäilivusPlasma toatemperatuuril kaheksa tundi. Plasma tuleb eraldada nelja tunni jooksul peale proovi võtmist (tsentrifuugida 2000–2500 x g juures 15 min).

Proovimaterjal hemostaasi uuringuteks võetakse esimese katsutina (v.a juhul, kui võetakse ka verekülv).

NB! Proovinõu peab olema täitunud katsutil oleva märgini!

Mistahes kliiniliste erijuhtude (nt hematokrit > 0,55) puhul ja säilitamise/saatmisega seotud küsimuste korral tuleb nõu pidada laboriga.

Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt

Analüüsimeetod: koagulomeetriline meetod

Referentsväärtused

0 p – < 3 p1,92–3,74 g/L
3 p – < 1 k2,83–4,01 g/L
1 k – < 1 a0,82–3,83 g/L
1 a – < 6 a1,62–4,01 g/L
6 a – < 11 a1,99–4,09 g/L
11 a – < 18 a2,12–4,33 g/L
≥ 18 a2,0–4,0 g/L

Näidustus ja kliiniline tähendus

Fibrinogeeni määratakse veritsuse põhjuste selgitamiseks.

Fibrinogeeni sisaldust mõjutavad maksa sünteesimisvõime ja fibrinogeeni tarbimine.

Fibrinogeen kuulub nn ägeda faasi valkude hulka. Fibrinogeeni taseme  tõus esineb põletikuliste protsesside, traumade ja kasvajate korral, raseduse lõpus ning suukaudsete kontratseptiivide kasutamise puhul.

Fibrinogeeni taseme langust võib täheldada DIK-sündroomi, trombolüütilise ravi, maksahaiguste, kaasasündinud hüpo- ja düsfibrinogeneemia korral. 

Kui fibrinogeeni tase langeb < 1,0 g/L, esineb verejooksu oht.

Koostaja: Kaja Vaagen
Muudetud 08.08.2022

linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram