Kontrast



Reavahe




Teksti suurus




Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus

Emakakaelakanalikaape aeroobne külv

Mikrobioloogia osakond

Emakakaela põletikku põhjustavad tavaliselt mikroobid või viirused. Tavalisemateks kaebusteks on suurenenud voolus ja alaseljavalu, harvem veritsus ja düspareuunia. Tservitsiidi korral on oht põletiku levimiseks ülemistesse suguteedesse (PID), raseduse korral nakkuse ülekandumiseks lapsele. Kõige sagedamini on emakakaelapõletiku põhjuseks sugulisel teel levivad nakkused: klamüdioos, gonorröa, trihhomonoos, mükoplasma- või herpesviirusnakkus. Neid tekitajaid tavalise mikrobioloogilise uuringu käigus tuvastada ei saa. Teistest mikroobidest omab kliinilist tähtsust Streptococcus agalactiae, mis võib üle kanduda vastsündinule ja põhjustada B-grupi streptokokk-infektsioone. Kroonilise tservitsiidi patogeenideks võivad olla stafülokokid, streptokokid, Escherichia coli, anaeroobid jt bakterid.

Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine

ProovinõueSwab vedela transpordisöötmega katsuti
SäilivusToatemperatuuril või +4 °C kaks päeva

Mitte töödelda enne proovi võtmist emakakaela desinfitseerivate vahenditega. Eemaldada steriilse tampooniga emakakaelakanali suudmelt limakork, seejärel võtta uue tampooniga 1–2 cm sügavuselt kanalist tampooniga proov ja asetada eSwab vedela transpordisöötmega katsutisse.

Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti (esmaskülvid ka nädalavahetustel)

Analüüsimeetod: poolkvantitatiivnekülv veriagarile. Tekitaja samastamine ja ravimitundlikkuse määramine. Lõplik vastus: negatiivne 3.–4. päeval, positiivne 3.–5. päeval.

Näidustus ja kliiniline tähendus

Tservitsiit, endotservitsiit. NB! Gonokokilise-, klamüüdia- ja mükoplasmainfektsioonide kahtluse puhul on vajalikud eriuuringud.

Kõige suuremas hulgas isoleeritud potentsiaalselt patogeenne mikroob on tõenäoliselt haigustekitaja.

Võimalikud vead: proovi võtmine antibakteriaalse ravi foonil, vead säilitamisel ja transpordil.

Vt ka: Emakakaelakanali-, tupe- ja ureetrakaape mikroskoopia
Chlamydia trachomatis’e uuringud
Neisseria gonorrhoeae’e DNA
Trichomonas vaginalis’e DNA
Mycoplasma genitalium DNA
Mycoplasma hominis DNA
Ureaplasma parvum DNA, Ureaplasma urealyticum DNA

Koostaja: Krista Lõivukene
Muudetud 28.09.2021

linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram