Kliinilise mikrobioloogia ja mükobakterioloogia osakond

Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond

Patoloogiateenistus

Liigese endoproteesi infitseerumine on artroplastika raske tüsistus, mille sagedus on 1–3%. Patogeenid võivad proteesi piirkonda levida kas hematogeenselt, lümfogeenselt või per continuitatem. Diagnoosi ja ravi raskendab asjaolu, et mikroobid moodustavad proteesi pinnal biofilmi. Seetõttu on proteesi infektsioonide mikrobioloogilise diagnostika algoritm mitmeetapiline ja aeganõudev.

Sagedasemad tekitajad on Staphylococcus aureus ja koagulaasnegatiivsed stafülokokid. Ka teised grampositiivsed bakterid, nagu Streptococcus pyogenes, Enterococcus faecalis, Corynebacterium spp. ja Cutibacterium spp., võivad põhjustada liigese infektsioone. Gramnegatiivsed olulisemad patogeenid on enterobakterid.

Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine

• Proteesiümbruse koetükid mikrobioloogiliseks külviks (kolm kuni viis) võtta erinevatest paikmetest erinevate steriilsete instrumentidega ja panna madalatesse transpordisöötmega katsutitesse.
• Liigeseproteesi osad panna steriilsesse konteinerisse ja katta steriilse füsioloogilise lahusega.
• Liigese punktsioonil koguda liigesevedelik steriilse süstlaga. Kui liigesvedelikku on piisavalt, jaotada see järgmiselt:
• ettenähtud maht või vähemalt 1,5–2 mL lilla korgiga K2E/K3E-katsutisse
• 1–3 mL BACTEC Peds Plus/F pudelisse
• 3–10 mL (vähemalt 3 mL) BACTEC Lytic/10 Anaerobic/F pudelisse
• Kui liigesvedelikku on vähe, tuleks materjali jaotamisel järgida prioriteetide järjekorda.
• Operatsiooniaegse patohistoloogilise kiiruuringu jaoks tuleb infektsioonikahtlasest piirkonnast võetud koetükk toimetada patoloogiateenistusse lisandita (fiksaatorite, transportsöötmeta) puhtas transportanumas. Kiiruuringut teostatakse ainult patoloogiateenistuse tööajal (E-R k 8-16). Väljaspool teenistuse tööaega toimuva operatsiooni/proovivõtu puhul tuleb koetükk paigutada formaliiniga transportanumasse ning patoloogiateenistus võtab proovi töösse rutiinanalüüsina. Õigete hindamiskriteeriumite rakendamiseks tuleb materjali saatekirjale märkida saatediagnoos (liigese endoproteesimisjärgne infektsioon). 

Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti

Analüüsimeetod

Koetükkide mikrobioloogiline külv: kvantitatiivne külv veri- ja šokolaadagarile, anaeroobide puhul Wilkins Chalgreni agarile. Tekitaja samastamine ja ravimitundlikkuse määramine. Lõplik vastus: negatiivne 7. päeval.

Liigeseproteeside mikrobioloogiline külv: sonikeeritud ja tsentrifuugitud materjal külvatakse veriagarile,   šokolaadagarile, Wilkins Chalgreni veriagarile. Tekitaja samastamine ja ravimitundlikkuse määramine.
Lõplik vastus: negatiivne 7. päeval.

Liigesevedeliku mikrobioloogiline külv: inkubatsioon Bactec süsteemis kuni 14 päeva. Positiivse signaali korral külv veri- ja šokolaadagarile, anaeroobide puhul Wilkins Chalgreni veriagarile ja Grami järgi värvitud preparaat. Tekitaja samastamine, ravimitundlikkuse määramine. Lõplik vastus: negatiivne 14. päeval.

Liigesevedeliku tsütogramm: vt Liigesevedeliku uuringud

Operatsiooniaegne patohistoloogiline kiiruuring: fikseerimata materjali kiirkülmutamine krüoplokkideks, krüolõikude värvimine ja preparaatide mikroskoopia polümorfonukleaaride esinemise esmaseks hindamiseks. Pärast kiiruuringu läbiviimist fikseeritakse ja värvitakse materjal lõppuuringu teostamiseks.

Näidustus ja kliiniline tähendus

Liigesproteesi infektsiooni kahtlus.

“Varased“ patogeenid: stafülokokid, enterokokid, streptokokid ja enterobakterid isoleeritakse sagedamini esimesel külvinädalal.

“Hilised” patogeenid: Cutibacterium spp., aeroobsed grampositiivsed pulkbakterid ja Peptostreptococcus spp. on aeglasema kasvuga.

Koostajad: Krista Lõivukene, Siiri Kõljalg
Muudetud 03.06.2026