Vereloome rakkude leukeemilise transformeerumise peamiseks mehhanismiks on geneetiliste muutuste teke. Kui muutused tekivad geenides, mis mõjutavad raku jagunemist või diferentseerumist, siis väljub raku areng kontrolli alt. Peamisteks muutusteks on erinevate kromosoomide vahelised translokatsioonid, kromosoomi osade deletsioonid ja inversioonid, kuid on teada ka väiksemaid mutatsioone ning muutusi geenide ekspressioonimustris. Teatud kindlate geenide muutumine põhjustab kindla fenotüübiga vähirakkude tekkimise. Geneetilise muutuse teadmine võimaldab kinnitada diagnoosi, valida ravi ning hinnata prognoosi. Kindla molekulaarse markeri olemasolul on võimalik edaspidi jälgida haiguse kulgu ning ravi efektiivsust.
Molekulaarsete markerite määramine ja jälgimine toimub nukleiinhapete amplifikatsioonil põhineval meetodil (polümeraasi ahelreaktsioon, PCR). PCR meetod on kõige tundlikum ja spetsiifilisem meetod mõõdetava residuaalse haiguse (MRD) jälgimiseks. Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni puhul kasutatakse leukeemiamarkerite suhtelist kvantiteerimist, s.t konkreetsel patsiendil määratakse leukeemiaspetsiifilise markeri hulka house-keeping ehk kontrollgeeni suhtes. Ühendlaboris kasutatavad meetodid on välja töötatud vastavalt rahvusvahelise European LeukemiaNet (ELN) standardiseeritud juhistele.
Analüüs on mõeldud enamlevinud leukeemiaspetsiifiliste mutatsioonide sõeluuringuks. Uuringu teostamiseks kasutatakse HemaVision 28Q analüüsikomplekti, mis võimaldab tuvastada 28 erinevat kromosomaalset aberratsiooni ning nende 145 erinevat kliiniliselt olulist murrupunkti. Erinevad aberratsioonid on seotud erinevate leukeemia vormidega (ALL, AML, KML) ning omavad nii diagnostilist kui ka prognostilist väärtust.
Kui positiivseks osutub selline aberratsioon, mida on võimalik määrata kvantitatiivse reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooniga, siis on edaspidi võimalik teostada ka kvantitatiivne analüüs. Test on kvalitatiivne, mistõttu see ei sobi MRD hindamiseks.
Translokatsioon (15;17) on iseloomulik ägedale promüelotsüütleukeemiale (AML-M3) ja ei esine teiste leukeemiavormide korral. Translokatsioon (15;17) tulemusena katkeb 15. kromosoom PML geeni kohalt, ühinedes 17. kromosoomiga RARA (retinoidhappe retseptor α) geeni keskelt, põhjustades hübriidse PML::RARA valgu ekspressiooni. Tekkinud hübriidne valk pidurdab rakkude diferentseerumist ja takistab apoptoosi ehk rakkude normaalset (“programmeeritud”) surma.
t(15;17) variandid bcr1, bcr2 ja/või bcr3 vastavalt esmase analüüsi tulemusele.
Vastuse vorm: PML::RARA mRNA ja kontrollgeeni ABL1 mRNA suhe protsentides.
Näidustus ja kliiniline tähendus
AML-M3 kahtlusel diagnoosi täpsustamine, MRD ja ravi tulemuslikkuse jälgimine ning molekulaarse retsidiivi tuvastamine enne kliiniliste haigusnähtude ilmnemist.
t(15;17) PML::RARA mRNA 0%: translokatsioon ei ole tuvastatav. Kui analüüs oli eelnevalt positiivne, siis on mutatsiooniga rakkude arv ravi tulemusel tõenäoliselt vähenenud alla testi tundlikkuse taseme.
t(8;21) RUNX1::RUNX1T1 translokatsiooni mRNA %
(B,Bm-t(8;21) RUNX1::RUNX1T1 mRNA %)
Translokatsioon (8;21) esineb 2–12% AML patsientidest. t(8;21) tagajärjel muutub tanskriptsioonifaktorite kompleksi kuuluvate geenide normaalne järjestus ning selle tulemusel tekib kimäärne liitvalk RUNX1::RUNX1T1 (vana nimega AML1::ETO), mida seostatakse just AML-M2 alatüübiga. Translokatsiooniga t(8;21) patsiendid on enamasti alla 30 aastased ning üldiselt üsna hea prognoosiga, mistõttu on raviks võimalik kasutada vähem agressiivset keemiaravi.
Vastuse vorm: RUNX1::RUNX1T1 mRNA ja kontrollgeeni ABL1 mRNA suhe protsentides.
Näidustus ja kliiniline tähendus
AML kahtlusel diagnoosi täpsustamine, prognoosi hindamine. MRD ja ravi tulemuslikkuse jälgimine ning molekulaarse retsidiivi tuvastamine enne kliiniliste haigusnähtude ilmnemist.
t(8;21) RUNX1::RUNX1T1 mRNA 0%: translokatsioon ei ole tuvastatav. Kui analüüs oli eelnevalt positiivne, siis on mutatsiooniga rakkude arv ravi tulemusel tõenäoliselt vähenenud alla testi tundlikkuse taseme.
inv(16) CBFB::MYH11 inversiooni mRNA %
(B,Bm-inv(16) CBFB::MYH11 mRNA %)
16. kromosoomi inversioon esineb 1–5% AML patsientidel. 16. kromosoomis toimub peritsentriline inversioon (16p13q22), mille tagajärjel muutub transkriptsioonifaktorite kompleksi kuuluvate geenide normaalne järjestus ning selle tulemusel tekib kimäärne liitvalk CBFβ::MYH11. inv(16) muutusega AML patsiendid on tavaliselt nooremad ning üldiselt üsna hea prognoosiga, mistõttu on raviks võimalik kasutada vähem agressiivset keemiaravi.
Vastuse vorm: CBFβ::MYH11 mRNA ja kontrollgeeni ABL1 mRNA suhe protsentides.
Näidustus ja kliiniline tähendus
AML kahtlusel diagnoosi täpsustamine, prognoosi hindamine. MRD ja ravi tulemuslikkuse jälgimine ning molekulaarse retsidiivi tuvastamine enne kliiniliste haigusnähtude ilmnemist.
inv(16) CBFβ::MYH11 mRNA 0%: inversioon ei ole tuvastatav. Kui analüüs oli eelnevalt positiivne, siis on mutatsiooniga rakkude arv ravi tulemusel tõenäoliselt vähenenud alla testi tundlikkuse taseme.
FLT3 geenimuutuste paneel
(B,Bm-FLT3 D835/I836, FLT3 ITD)
FLT3 geeni muutuseid esineb ligikaudu 30% AML diagnoosiga patsientidel. FLT3 geenilt sünteesitav türosiinkinaasi retseptor on ekspresseeritud paljude rakkude pinnal, sh vereloome rakud, kus tal on võtmeroll rakkude prolifereerumise ja ka teatud diferentseerumise kontrollprotsessides. AML patsientidel esineb FLT3 geenis peamiselt kahte tüüpi muutuseid – esiteks sisemised tandemduplikatsioonid (ITD) jukstamembraanses (JM) ja türosiini kinaasi 1 (TKD1) domeenis ning teiseks punktmutatsioonid koodonites D835 või I836 türosiinkinaasi domeenis 2 (TKD2). Muutused põhjustavad türosiinkinaasi pideva aktiivsuse, mille tulemusel kaob kontroll vereloome tüvirakkude paljunemise ja diferentseerumise üle.
FLT3 geenimuutused AML diagnoosi korral on seotud haiguse halvema prognoosiga. FLT3 geeni muutuste korral on võimalik kasutada raviks FLT3 inhibiitoreid (nt midostauriin).
Analüüsimeetod: polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) koos kapillaarelektroforeesiga
Vastuse vorm: positiivne/negatiivne nii D835/I836 kui ka ITD osas
Näidustus ja kliiniline tähendus
AML prognoosi hindamine ja raviskeemi valik.
FLT3 ITD ja/või D835/I836 negatiivne: muutused ei ole antud proovimaterjalis tuvastatavad.
Wilmsi tuumori geeni 1 ehk WT1 mRNA %
(B,Bm-WT1 mRNA %)
Umbes pooltel ägeda müeloidleukeemia (AML) diagnoosiga patsientidel esineb nn normaalne karüotüüp – puudub spetsiifiline kromosomaalne aberratsioon, mida kasutada ravi jälgimisel. Seetõttu on oluline leida mingi muu molekulaarne marker, mis võimaldaks jälgida haiguse kulgu.
Wilms’i tuumori geen 1 ehk WT1 on 11. kromosoomis asuv transkriptsiooni aktivaator, mis identifitseeriti esmakordselt Wilms’i tuumoris.
Sõltuvalt rakulisest kontekstist võib WT1 valgul olla nii transkriptsiooni aktiveeriv kui ka pidurdav toime ning sellel võib olla nii füsioloogiline kui ka patoloogiline funktsioon, eelkõige onkogeneesis. Reeglina on WT1 ekpresseeritud hematopoeetilistes tüvirakkudes, kuid on leitud, et WT1 geen on üleekspresseeritud ka paljudes kasvajarakkudes.
Vähemalt 75%-l AML juhtudest on WT1 ekspressioon tuvastatav perifeersetes vererakkudes. Paljud uuringud on näidanud, et WT1 transkriptsiooni taseme järgi mononukleaarsetes rakkudes saab hinnata haiguse agressiivsust ning ravile allumist ning seda markerit saab kasutada sõltumatult teistest markeritest mõõdetava residuaalse haiguse jälgimiseks ning varase kliinilise retsidiivi avastamiseks.
Vastuse vorm: WT1 mRNA ja kontrollgeeni ABL1 mRNA suhe protsentides
Näidustus ja kliiniline tähendus
AML prognoosi hindamine ja ravi tulemuslikkuse hindamine.MRD ja molekulaarse retsidiivi tuvastamine enne kliiniliste haigusnähtude ilmnemist.
Tuvastatav WT1 geeni ekspressioon viitab AML patsientidel haiguse halvemale prognoosile.
NPM1 geeni mutatsioonide A, B ja D mRNA %
(B,Bm-NPM1 mutA, mutB, mutD mRNA %)
NPM1 (nukleofosmiin 1) geeni mutatsioone on leitud kuni 35% de novo AML juhtudel (väga harvad sekundaarsete AML juhtude korral), sealjuures 45–53% normaalse karüotüübi korral. Suurem osa NPM1 geeni mutatsioonidest esinevad 11. eksonis (vana nimega 12. eksonis). Levinumad neist on mutatsioon A (c.860_863dupTCTG) (~72%), mutatsioon B (c.863_864insCATG) (~12%) ja mutatsioon D (c.863_864insCCTG) (~4%). Muteerunud NPM1 valk lokaliseerub tuuma asemel tsütoplasmas (NPM1c+).
NPM1 mutatsioonide esinemine, eelkõige FLT3 geeni mutatsioonide puudumisel, on reeglina hea prognoosi näitajaks.
NPM1 geeni mutatsioone analüüsitakse kahes etapis. Esimeses etapis teostatakse patsiendile NPM1 geeni ekson 11 sekveneerimine Sanger metoodikaga. Kui tehakse kindlaks mutatsioonide A, B või D esinemine, on edaspidi võimalik teostada vastava mutatsiooniga geeni mRNA kvantitatiivset analüüsi. Seega on NPM1 geeni mutatsioonide abil hea jälgida mõõdetava residuaalse haiguse (MRD) taset.
Esmane analüüs: NPM1 geeni ekson 11 mutatsioonide olemasolu/puudumine; leitud mutatsiooni kirjeldus.
MRD jälgimine: NPM1 geeni A, B või D mutatsiooni mRNA ja kontrollgeeni ABL mRNA suhe protsentides.
Näidustus ja kliiniline tähendus
AML prognoosi hindamine ja raviskeemi valik. MRD ja ravi tulemuslikkuse jälgimine ning molekulaarse retsidiivi tuvastamine enne kliiniliste haigusnähtude ilmnemist.
NPM1 mutatsioonide mRNA 0%: antud proovimaterjalis NPM1 geeni eksonis 11 vastavaid mutatsioone ei tuvastatud. Kui analüüs oli eelnevalt positiivne, siis on mutatsiooniga rakkude arv ravi tulemusel tõenäoliselt vähenenud alla testi tundlikkuse taseme.
Vt ka: Luuüdi aspiraadi tsütoloogiline, tsütokeemiline ja histoloogiline kompleksuuring
To provide the best experiences, we use technologies like cookies to store and/or access device information. Consenting to these technologies will allow us to process data such as browsing behavior or unique IDs on this site. Not consenting or withdrawing consent, may adversely affect certain features and functions.
Functional
Always active
The technical storage or access is strictly necessary for the legitimate purpose of enabling the use of a specific service explicitly requested by the subscriber or user, or for the sole purpose of carrying out the transmission of a communication over an electronic communications network.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistics
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
