29. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt insuldipäeva, mille raames juhivad Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogid tähelepanu elule pärast insulti, haigust põhjustanud tegurite ohjamisele ning järelravi ja lähedaste rollile.

Insult on raske ajuhaigus, mille tagajärjeks võib olla ka püsiv puue. Igal aastal haigestub Eestis insulti umbes 4000 inimest ning olgugi, et enim ohustab haigus eakaid, võib insult tabada igas vanuses inimest. Kliinikumis kui Eesti ühes insuldikeskuses ravitakse aastas ligi 700 insuldipatsienti. Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogi prof Janika Kõrva sõnul esineb Eestis insulti oluliselt sagedamini kui teistes Euroopa riikides. „Sealjuures ei mõjuta insult mitte ainult inimest ennast, vaid ka tema lähedaste elu. Seega on insult nii meditsiiniline kui sotsiaalne probleem. Igal aastal jääb selle raske haiguse tõttu töölt eemale või kõrvalabist sõltuvaks märkimisväärne osa insulti haigestunutest. Insuldiravi kvaliteedi tõstmiseks, patsientide kiiremaks naasmiseks tööellu, tüsistuste ja kordusinsultide vältimiseks, vajame kestvaid muutusi kõigis insuldipatsientide raviteekonna etappides,“ ütles prof Janika Kõrv. Ta tõi välja, et insuldi aktiivravi on Eestis heal tasemel, ent patsientide elukvaliteedi ja patsiendikogemuse parandamiseks insuldijärgselt, tuleb muuta sujuvamaks ja terviklikumaks kogu insuldijärgset raviteekonda.

Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik pälvis 14. augustil 2023 ESO sertifikaadi, mis on Euroopa Insuldiorganisatsiooni kõrgeim tunnustus insuldiravile. Sertifikaat kinnitab, et insuldipatsiendid saavad Kliinikumis parimat Euroopa standarditele vastavat ravi.

ESO (European Stroke Organisation) sertifikaadi väljaandmiseks on Euroopa Insuldiorganisatsioon kehtestanud ranged ja standardiseeritud nõuded insuldi raviga tegelevatele keskustele. „Sertifitseerimisprotsess hindab, kas vastavad nõuded on täidetud parimal võimalikul moel. Muuhulgas on oluline ravikvaliteet, osalemine kvaliteediregistrites, igapäevatöö korraldus, kvalifitseeritud tugispetsialistide olemasolu, kohalikud ravijuhised ja kaardistatud raviteekonnad, personali hulk ning kvalifikatsioon, järjepidev koolitussüsteem ning palju muud,“ selgitas närvikliiniku vanemarst-õppejõud ja insuldikeskuse juht prof Janika Kõrv. Ta lisas, et sertifikaadi pälvimine ei ole oluline tunnustus ainult insuldiravile, vaid märgib raviprotsesside tipptaset kogu organisatsioonis. „Oleme esimene tervishoiuasutus Eestis, kes on täitnud ESO standardid, mis omakorda tõendab Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiravi vastavust parimale Euroopa standardile,“ lausus neuroloog prof Kõrv.

Eestis haigestub insulti umbes 4000 inimest aastas, valdav enamus neist isheemilisse insulti ehk ajuinfarkti. Neist enam kui pooled vajavad taastusravi. Selleks, et insulti haigestunud patsiendi raviteekond oleks algusest lõpuni sujuv ja patsient saaks muuhulgas enda vajadustele vastavat taastusravi, alustas tervisekassa 2019. aastal insuldi juhtprojekti ja muutis isheemilise insuldi järgse taastusravi eest tasumist paindlikumaks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht doktor Aet Lukmanni sõnul võib insuldi põdemise järel inimese toimetulek olla pikka aega häiritud.  “Insuldi tagajärgedega võitlemine võib olla  vägagi keerukas inimesele, tema lähedastele ja ka ühiskonnale. Just seetõttu on taastusravi õigeaegsus ja järjepidevus insuldihaige funktsionaalsel paranemisel olulise tähtsusega,” tõdeb dr Lukmann, kes peab vajalikuks riiklikul tasandil toetada rohkem ka rahva tervise parandamise meetmeid, mis aitaksid insulti ennetada.