Tartu Ülikooli Kliinikum osales maikuus koos teiste Euroopa haiglaapteekidega 3D-tabletiprinteri testimiseks.
„3D-prinditud tabletid on abiks eelkõige neelamishäiretega patsientidele, lastele, intensiivravi patsientidele, kelle jaoks on tablettide neelamine raske või võimatu. Testime hetkel närimistablette, samuti soovime suus lahustuvaid tablette, mis oleksid kasutatavad näiteks intensiivravi patsientide puhul,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi apteegi vanemproviisor Jana Lass.
Kliinikumi arendusfondi projekti raames on valminud antibakteriaalse ravi veebirakendus, mis koondab kokku kõik Kliinikumi antibakteriaalset ravi käsitlevad juhendid.
Infektsioonikontrolli teenistuse, apteegi ning anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku koostöös valminud veebirakenduses käsitletakse sagedasemaid haiglas esinevaid täiskasvanute ja laste infektsioonhaigusi. Nende haiguste adekvaatne ja õigeaegne antibiootikumravi parandab ravi efektiivsust ja ohutust, lühenevad ravi kestus ja vähenevad ravikulud. Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juhi prof Joel Starkopfi sõnul on lihtne ja käepärane veebirakendus ravimite tõenduspõhiseks kasutamiseks äärmiselt oluline nii ravimiohutuse kui ka ravi efektiivsuse aspektist. „On üldteada, et haigustekitajate spektril ja ravimtundlikkusel on märkimisväärsed geograafilised variatsioonid. Seetõttu on kohalikule Eesti epidemioloogiale kohandatud ravisoovitustel unikaalne väärtus. Tundes ülikoolihaigla vastutust, jagab Kliinikum hea meelega koostatud ravisoovitusi üliõpilaste, residentide ja kõigi Eesti arstidega,“ lausus professor Starkopf.
Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku ja apteegi koostöös on lühinägevuse ehk müoopia ravimiseks kasutusel atropiinravi, millega on võimalik olulisel määral pidurdada lühinägevuse süvenemist lastel.
Lühinägevus ehk müoopia on seisund, mille puhul on häiritud kaugel olevate objektide selgelt nägemine. Uduse nägemise põhjuseks on, et silmamuna valgust murdev jõud ja silmamuna pikkus ei ole omavahel tasakaalus. „Lühinägevuse levik on suurenenud just viimastel aastakümnetel: 2020. aastal oli lühinägevusega inimeste osakaal umbes 34% ning see suureneb igal kümnendil 5% võrra. Aastaks 2050 on prognoosi järgi 50% ehk 5 miljardit inimest maailmas lühinägevusega,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku juht ja silmaarst dr Mikk Pauklin.
