Tartu Ülikooli Kliinikum osales maikuus koos teiste Euroopa haiglaapteekidega 3D-tabletiprinteri testimiseks.
„3D-prinditud tabletid on abiks eelkõige neelamishäiretega patsientidele, lastele, intensiivravi patsientidele, kelle jaoks on tablettide neelamine raske või võimatu. Testime hetkel närimistablette, samuti soovime suus lahustuvaid tablette, mis oleksid kasutatavad näiteks intensiivravi patsientide puhul,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi apteegi vanemproviisor Jana Lass.
Kliinikumi arendusfondi projekti raames on valminud antibakteriaalse ravi veebirakendus, mis koondab kokku kõik Kliinikumi antibakteriaalset ravi käsitlevad juhendid.
Infektsioonikontrolli teenistuse, apteegi ning anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku koostöös valminud veebirakenduses käsitletakse sagedasemaid haiglas esinevaid täiskasvanute ja laste infektsioonhaigusi. Nende haiguste adekvaatne ja õigeaegne antibiootikumravi parandab ravi efektiivsust ja ohutust, lühenevad ravi kestus ja vähenevad ravikulud. Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juhi prof Joel Starkopfi sõnul on lihtne ja käepärane veebirakendus ravimite tõenduspõhiseks kasutamiseks äärmiselt oluline nii ravimiohutuse kui ka ravi efektiivsuse aspektist. „On üldteada, et haigustekitajate spektril ja ravimtundlikkusel on märkimisväärsed geograafilised variatsioonid. Seetõttu on kohalikule Eesti epidemioloogiale kohandatud ravisoovitustel unikaalne väärtus. Tundes ülikoolihaigla vastutust, jagab Kliinikum hea meelega koostatud ravisoovitusi üliõpilaste, residentide ja kõigi Eesti arstidega,“ lausus professor Starkopf.
7.–14. veebruaril 2026 tähistatakse ülemaailmset kaasasündinud südamerikete nädalat. Tartu Ülikooli Kliinikum julgustab sel korral südamehaigusega patsiente leidma endale meelepärane ja raviplaaniga sobiv liikumis- või spordiala.
Eestis sünnib aastas kuni sada kaasasündinud südamerikkega last ning see on vastsündinutel kõige sagedasem kaasasündinud arenguanomaalia. Tänu kaasaegsele diagnostikale ja ravile elab üle 90% kaasasündinud südamerikkega lastest tänaseks täiskasvanuks. „Ent kuna eesmärgiks pole ainult kauem elatud elu, vaid kvaliteetselt elatud elu, on kohane rõhutada liikumise ja kehalise aktiivsuse olulisust. Aktiivne liikumine või sport on üks osa elukvaliteedist ning oluline on siinkohal teadvustada, et kaasasündinud südamerikke diagnoos ei tähenda automaatselt sportlikke tegevuste keeldu. Vastupidi – kõikide südameriketega patsientide raviskeemi peab kuuluma ka liikumisaktiivsus. Milline on täpselt patsiendile sobiv liikumine, kui sage, millistel koormustel – see määratakse igale patsiendile personaalselt nii kardioloogi kui spordi- ja taastusraviarstide koostöös,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse eestvedaja ja südamekirurg dr Raili Tagen. Ta lisas, et paralleeli võib tuua ravimiretseptidega, kus samuti igale patsiendile määratakse talle sobiv doos, ravimvorm, annustamise sagedus.
