Tartu Ülikooli Kliinikum osales maikuus koos teiste Euroopa haiglaapteekidega 3D-tabletiprinteri testimiseks.
„3D-prinditud tabletid on abiks eelkõige neelamishäiretega patsientidele, lastele, intensiivravi patsientidele, kelle jaoks on tablettide neelamine raske või võimatu. Testime hetkel närimistablette, samuti soovime suus lahustuvaid tablette, mis oleksid kasutatavad näiteks intensiivravi patsientide puhul,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi apteegi vanemproviisor Jana Lass.
Kliinikumi arendusfondi projekti raames on valminud antibakteriaalse ravi veebirakendus, mis koondab kokku kõik Kliinikumi antibakteriaalset ravi käsitlevad juhendid.
Infektsioonikontrolli teenistuse, apteegi ning anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku koostöös valminud veebirakenduses käsitletakse sagedasemaid haiglas esinevaid täiskasvanute ja laste infektsioonhaigusi. Nende haiguste adekvaatne ja õigeaegne antibiootikumravi parandab ravi efektiivsust ja ohutust, lühenevad ravi kestus ja vähenevad ravikulud. Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juhi prof Joel Starkopfi sõnul on lihtne ja käepärane veebirakendus ravimite tõenduspõhiseks kasutamiseks äärmiselt oluline nii ravimiohutuse kui ka ravi efektiivsuse aspektist. „On üldteada, et haigustekitajate spektril ja ravimtundlikkusel on märkimisväärsed geograafilised variatsioonid. Seetõttu on kohalikule Eesti epidemioloogiale kohandatud ravisoovitustel unikaalne väärtus. Tundes ülikoolihaigla vastutust, jagab Kliinikum hea meelega koostatud ravisoovitusi üliõpilaste, residentide ja kõigi Eesti arstidega,“ lausus professor Starkopf.
Septembrikuus viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Eestis esmakordselt läbi neerusiirdamine, mil neerudoonori ja neeru saaja veregrupid omavahel ei sobinud. Kui seni on olnud veregruppide sobimatus neerusiirdamisel vastunäidustuseks, siis nüüd avardab uudne ravitaktika neerusiirdamist vajavate patsientide ravivõimalusi.
Neerusiirdamine on parimaks ravimeetodiks lõppstaadiumis neeruhaigusega inimestele. Sealjuures on Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogia osakonna juhi dr Külli Kõlvaldi sõnul elusdoonori poolt loovutatud neeru siirdamisel paremad tulemused nii patsiendi kui ka siiratud neeru ellujäämise osas, võrreldes surnud doonori neeru siirdamisega. „Võimalikest elusdoonoritest ligikaudu 30% ei saa aga loovutada elundit oma siirdamist ootavale lähedasele immunoloogilise sobimatuse tõttu. See tähendab, et uut elundit vajaval inimesel esinevad kas antikehad doonori valgeliblede pinnavalkude kompleksi ehk HLA vastu või elundi loovutajal ja saajal on erinevad veregrupid ehk niinimetatud AB0 sobimatus. Selliste barjääride ületamiseks on võimalik kasutada kahte erinevat strateegiat. Esimene neist on elundit vajava inimese immuunsüsteemi desensibiliseerimine, mille eesmärk on eemaldada patsiendi antikehad siirdamiseelselt ja vältida antikehade taasteket ka pärast siirdamist. Teine võimalus on elundivahetus kahe või enama doonori ehk elundi loovutaja ja retsipiendi ehk elundi saaja paari vahel,“ rääkis dr Kõlvald.
