Kliinilise keemia ja hematoloogia osakond
Punetiste (Rubella) tekitaja klassifitseeritakse togaviiruste perekonda. Punetistesse nakatumine toimub respiratoorsel teel. Sageli kulgeb haigus nii lastel kui täiskasvanutel subkliiniliselt. Punetistele iseloomulik lööve tekib haigestumise alguses paari tunni jooksul ja püsib 1–3 päeva. Lisaks võivad ilmneda palavik, peavalu, halb enesetunne, konjunktiviit, lümfisõlmede suurenemine. Komplikatsioonina võib esineda liigesvaevusi. Punetiste põdemine raseduse ajal, eriti esimesel trimestril, võib põhjustada lootekahjustusi. Infitseerumine raseduse ajal võib olla iseeneslike abortide ja loote surma põhjuseks.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) | |
Säilivus | Seerum +4 °C kaks nädalat, -20 °C pikemat aega |
Analüüsi tegemise aeg: kaks korda nädalas
Analüüsimeetod: mikropartiklitega kemoluminestsents-immuunmeetod (CMIA)
Vastuse vorm
Rubella virus IgM:
positiivne/negatiivne/piiripealne (piiripealse tulemusega proovi soovitatakse korrata ~2 nädala möödudes)
Rubella virus IgG:
< 5 kU/L | negatiivne | |
5–9 kU/L | piiripealne | |
≥ 10 kU/L | positiivne |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Lööbega infektsioonide diferentsiaaldiagnostika, kongenitaalsete infektsioonide diagnostika, läbipõetud haiguse tuvastamine, punetistevastase vaktsinatsiooni efektiivsuse kontroll.
IgM antikehade leid osutab värskele infektsioonile, reaktivatsioonile või hiljutisele vaktsineerimisele. IgG antikehade leid ≥ 10 kU/L viitab varasemale nakkusele või vaktsineerimisele. IgM antikehad tekivad seerumis varakult haigestumise alguses ning nende maksimaalne tase on 7.–10. päeval peale lööbimist. IgM antikehad on määratavad tavaliselt mõne kuu jooksul peale lööbe tekkimist, harva rohkem kui kuus kuud.
IgG antikehade maksimaalne tase saavutatakse 10.–14. päeval peale lööbimist ja nad on määratavad kogu elu jooksul. IgG antikehade tase < 10 IU/mL ei pruugi kaitsta haigestumise eest.
Kongenitaalse infektsiooni kahtlusel on soovitav teha uuringud ka tsütomegaloviirusele, herpesviirusele, parvoviirusele ja toksoplasmoosile.
Koostaja: Kaja Vaagen
Uuendatud 14.03.2019