Analüüsid:

B-hepatiidi viirus (HBV) on hepadnaviiruste sugukonda kuuluv DNA viirus. Nakatumine toimub seksuaalsel teel, kokkupuutel verega (infitseerunud veri, vereproduktid, saastunud nõelad, süstlad), vertikaalsel ülekandel emalt vastsündinule. Inkubatsiooni periood on keskmiselt 60–90 päeva (40–180 päeva). Kliiniline pilt oleneb patsiendi vanusest ja immuunstaatusest. 2/3 täiskasvanuist põeb nakkust haigussümptomiteta või gripisarnase kliinilise pildiga, 1/3 selgesti väljendunud ikterusega, 1% võib esineda fulminantne kulg maksapuudulikkusega. Äge hepatiit paraneb 90% patsientidest 3–6 kuuga, kuid 5–10% muutub infektsioon krooniliseks (viirust leidub veres ka kuus kuud peale nakatumist). Maksatsirroos võib tekkida < 1% kõigist nakatunutest ja see võib põhjustada hepatotsellulaarset kartsinoomi.

1–10 nädalat peale nakatumist on esimesena veres määratav HBV DNA. Seejärel ilmuvad verre seroloogilised markerid: HBsAg ja HBeAg. HBeAg näitab viiruse intensiivset replikatsiooni ja nakatamisvõimet. 2–4 nädalat hiljem ja vahetult enne kliiniliste sümptomite teket on veres määratavad HBc Ab ja HBc IgM. 5–10% ägeda hepatiidiga patsientidest ei pruugi kliiniliste sümptomite ilmumisel HBsAg, HBeAg ja HBV DNA enam veres määratavad olla. Kõige esimesena viitab paranemisele HBeAg kadumine ja HBe Ab ilmumine (serokonversioon). Seejärel muutuvad mõne nädala pärast negatiivseteks HBsAg, HBV DNA. HBsAg ekspressioon üle kuue kuu viitab kroonilisele viiruskandlusele. Kroonilise hepatiidi korral jäävad veres püsima HBV DNA, HBeAg/HBe Ab, HBsAg, HBc Ab. Pikemaks ajaks jäävad läbipõetud hepatiiti näitama veres HBc Ab, HBs Ab. 10–15% patsientidest ei teki HBs Ab ja ainult HBc Ab leid viitab läbipõetud infektsioonile. HBs Ab tekivad ka HBV vastu vaktsineerimise korral ja määrates antikehade tiitrit on võimalik hinnata vaktsineerimise efektiivsust. 5% vaktsineeritutest ei teki antikehi. HBV DNA kvantitatiivne määramine (HBV DNA QN) ehk viiruse hulga määramine võimaldab hinnata haiguse kulgu ning ravi efektiivsust.

Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine

HBsAg, HBsAg conf, HBeAg, HBc IgM, HBc Ab, HBs Ab QN, HBe Ab:

HBV DNA QN:

Analüüsi tegemise aeg

HBsAg, HBsAg conf, HBc Ab, HBs Ab QN: tööpäeviti, erandkorras ööpäevaringselt (kokkupuutejuhtumid, erakorralised elundi- ja veredoonorid)

HBeAg, HBe Ab, HBc IgM: kaks korda nädalas

HBV DNA QN: kaks korda nädalas

Analüüsimeetod

HBsAg, HBeAg, HBc IgM, HBc Ab, HBs Ab QN, HBe Ab: mikropartiklitega kemoluminestsents-immuunmeetod (CMIA)

HBsAg conf: CMIA, antikehade neutralisatsioonitest

HBV DNA QN: reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon (qPCR)

Vastuse vorm

HBsAg, HBsAg conf, HBeAg, HBe Ab, HBc IgM, HBc Ab: positiivne/negatiivne

HBs Ab QN: antikehade aktiivsus (IU/L)

HBV DNA QN: viiruse hulga arvulised väärtused

Näidustus ja kliiniline tähendus

1. Sõeluuringud infektsiooni esinemise hindamiseks: HBsAg, HBc Ab, HBs Ab QN (kui mõni nendest tulemustest on positiivne, siis lisandub HBV DNA QN)
2. Haiguse kulu jälgimine: HBsAg, HBeAg, HBe Ab, HBc Ab, HBs Ab QN, HBV DNA QN
3. Vaktsineerimisjärgsete antikehade olemasolu määramine: HBs Ab QN

Doonorite sõeluuringu käigus saadud HBsAg positiivne tulemus kinnitatakse alati teise meetodiga – antikehade neutralisatsioonitestiga (HBsAg conf).

Immuunsuse hindamiseks määrata HBs Ab QN 1–2 kuud peale kolmandat vaktsiinidoosi. HBs Ab QN tulemus > 10 U/L viitab immuunsuse olemasolule. Inimestel, kellel HBs Ab QN on negatiivne, tuleks viiruskandluse välistamiseks määrata HBsAg. Kui HBs Ab QN jääb ka peale vaktsiini lisadoosi negatiivseks, on tegemist organismi eripäraga ning isik on HBV infektsioonile vastuvõtlik.

HBV DNA QN: haiguse kulu ja ravi tulemuslikkuse jälgimine. Tulemus 0 IU/ml ehk negatiivne tulemus näitab viiruse puudumist antud proovimaterjalis või on viiruse hulk alla meetodi määramispiiri. <10 IU/ml näitab HBV olemasolu aga viiruse hulk jääb alla meetodi kvantiteerimispiiri.

Koostajad: Kaja Vaagen, Raili Randoja
Uuendatud 25.09.2026