Immuunanalüüsi osakond

Tuulerõugeviirus (varicella zoster virus, VZV) on DNA-viirus, mis kuulub herpesviiruste perekonda ja põhjustab inimesel kaht haigust: tuulerõugeid (varicella) ja vöötohatist (herpes zoster). Inkubatsiooni periood on 10–21 päeva. Esmasel nakatumisel tekivad tuulerõuged, mis on kerge kuluga äärmiselt nakkav lapseea haigus. Pärast haigust jääb viirus latentsena organismi püsima ja latentse VZV reaktiveerumisel tekib vöötohatis. See võib esineda igas eas, kuid riskigruppi kuuluvad üle 50-aastased inimesed, immuunsupresseeritud patsiendid, leukeemiat ja lümfoomi põdevad haiged. Neil võib kujuneda ka üle keha levinud vorm (herpes zoster generalisatus).

Nakatumine raseduse varajases staadiumis (enne 20. rasedusnädalat) võib põhjustada raseduse katkemise, lootel kongenitaalse varicella-sündroomi. Raseduse hilisemas järgus võib viirus põhjustada enneaegset sünnitust. Kui ema haigus vallandub vahetult enne või pärast sünnitust, võib vastsündinu haigestuda tuulerõugetesse.

Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine

VZV DNA:

Meningoentsefaliidi kahtluse korral võtta liikvor VZV DNA määramiseks 48 tunni kuni 10 päeva jooksul peale sümptomite teket, negatiivse tulemuse korral (proovimaterjal on võetud enne 48 tunni möödumist) on soovitav analüüsi korrata 3–7 päeva pärast.

VZV IgM QN ja IgG QN:

VZV IgG liikvoris ja IgG indeks:

Spetsiifiliste antikehade leid liikvoris ei ole piisav neuroinfektsiooni diagnoosimiseks. Selle tuvastamiseks kasutatakse mikroorganismi-spetsiifiliste antikehade indeksit: VZV IgG indeks. Indeks on mikrorganismi-spetsiifilise IgG ja IgG üldkontsentratsiooni suhe liikvoris ning seerumis korreleerituna albumiini väärtustega samades proovimaterjalides. VZV IgG indeksi arvutamiseks tuleb saata laborisse nii seerum kui liikvor. Lisaks VZV vastasele IgG-le seerumis ja liikvoris määratakse ka IgG üldkontsentratsioon ning albumiini sisaldus seerumis ja liikvoris.

Analüüsi tegemise aeg

VZV DNA: tööpäeviti

VZV IgM QN ja IgG QN: tööpäeviti

VZV IgG liikvoris ja IgG indeks: vajadusel

Analüüsimeetod

VZV DNA: reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon (PCR)

VZV IgM QN ja IgG QN: ensüüm-immuunsorptsioonmeetod (ELISA)

VZV IgG liikvoris ja IgG indeks: ensüüm-immuunsorptsioonmeetod (ELISA)

Vastuse vorm

VZV DNA: positiivne/negatiivne

VZV IgM QN: antikehade hulk kU/L

VZV IgG QN: antikehade hulk IU/L

VZV IgG liikvoris: positiivne/negatiivne/piiripealne

VZV IgG indeks:

Näidustus ja kliiniline tähendus

Kahtlus VZV-infektsioonile (nahalööve, meningoentsefaliit, infektsioonid immuunpuudulikkusega haigetel), immuunstaatuse määramine.

Ägeda infektsiooni kahtlusel määrata VZV DNA haiguskoldest või liikvorist. VZV DNA positiivne tulemus kinnitab infektsiooni. Negatiivne tulemus ei välista infektsiooni, vaid näitab antud proovimaterjalis viiruse puudumist või on hulk allpool meetodi määramispiiri.

Spetsiifiliste IgM antikehade leid on primaarse aktiivse infektsiooni tunnuseks. Positiivne IgG antikehade leid osutab varem põetud nakkusele (tavaliselt on infektsioon saadud juba lapseeas, täiskasvanutest on paljudel veres IgG antikehad). Serokonversioon või IgG antikehade taseme neljakordne tõus korduvuuringul (kahe nädala pärast) on infektsiooni esinemise tunnuseks.

Koostaja: Raili Randoja
08.09.2022