14. septembril 2026 avatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi puhasruumide kompleks, mis on ainulaadne Eestis, luues võimalused uute ja seni kättesaamatute ravimeetodite arendamiseks. Esimesed arendused tehakse hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajate rakuravi ning silma sarvkesta tüvirakkude siirdamise vallas.

Puhasruumide kompleks asub Kliinikumi peamaja laiendatud D-korpuses ning sinna kolivad nii koe- ja rakuravi arenduskeskus kui ka kliiniliste uuringute keskus. Nagu nimigi ütleb, tegeletakse koe- ja rakuravi arenduskeskuses rakkude ja kudede käitlemisega. Koe- ja rakuravi arenduskeskuse juhi Kai Jõersi sõnul on uues keskuses kokku kuus erinevateks koe- ja rakutöötlusteks mõeldud töötlusruumi. Viis neist B-klassi ja üks C-klassi puhasruum. „Puhasruum tähendab kontrollitud keskkonda, kus erinevate tehnoloogiliste lahenduste abil järgitakse pidevalt õhu puhtust ja teisi keskkonnatingimusi. Puhasruumides välditakse kõike, mis võiks töödeldavaid rakke või kudesid saastada. B- ja C-klass näitavad, kui ranged nõuded ruumile kehtivad – B-klass on C-klassist kõrgema puhtusastmega ning selle nõuded õhu puhtusele ja töökorraldusele on rangemad. Selline kontrollitud keskkond on eriti oluline inimese rakkude ja kudede töötlemisel, sest need on mõeldud hilisemaks kasutamiseks patsiendi ravis,“ selgitas Jõers.

Kiiritusravi on üks vähiravi põhimeetodeid, mida kasutatakse väga erinevate kasvajate ravis. Patsient võib kiiritusravi saada iseseisva ravina, kuid sageli on see osa suuremast raviplaanist, kuhu kuuluvad ka kirurgiline ja süsteemne ravi. Tänapäevane kiiritusravi on muutunud järjest täpsemaks ning ravi planeerimisel püütakse ühelt poolt mõjutada kasvajat võimalikult tõhusalt, kuid teiselt poolt säästa ümbritsevaid terveid kudesid. 

Täna, 7. septembril tähistatava ülemaailmse kiiritusravi teadlikkuse päeva puhul räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonnajuhataja kohusetäitja dr Madis Joonsalu lähemalt, mida patsiendil kiiritusravi kohta teada tasub. 

Tervisekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikum alustavad 26. mail 2026 kopsuvähi diagnoosimise raviteekonna pilootprojektiga, mille eesmärk on jõuda vähikahtlusest diagnoosini senisest poole kiiremini ning sellega parandada patsientide prognoosi ja ravitulemusi.

Kopsuvähk on maailmas üks surmavamaid vähivorme ja sageli avastatakse see hilises staadiumis. Eestis saab aastas kopsuvähi diagnoosi ligi 800 inimest aastas.