Kliinikumi verekeskus tegutseb Viljandis suuremate jõududega (10.09.2026)
Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus on selle aasta jooksul muutnud Viljandi doonoripäevade korraldust. Väljasõite tehakse sagedamini, kohapeal ollakse kauem ning doonoreid võtab vastu senisest suurem meeskond.
Sagedamini ja pikemalt toimuvate doonoripäevade eesmärk on pakkuda doonoritele rohkem valikuid, millal verd loovutama tulla. Samuti on Viljandi doonoripäevadele kaasatud rohkem verekeskuse töötajaid, terviseküsimustik on tahvelarvutis täidetav ning verevõtu andmed sisestatakse kohapeal uude vereteenistuse infosüsteem – need muudatused aitavad muuta vereloovutuse protsessi doonorite jaoks sujuvamaks ja kiiremaks.
Muudatuste taga on Viljandimaa doonorite järjest aktiivsem osalemine doonoripäevadel. Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse doonorluse ja verekomponentide valmistamise osakonna juhi Ingrid Ranna sõnul on doonoripäevadel varasemalt ette tulnud pikki järjekordi, kuna neid, kes aidata soovivad, on niivõrd palju. “Viljandimaa doonorid on ühed agaramad ja motiveeritumad aitama, mistõttu tuleme verekeskusega suurima heameelega sagedamini külla,” lisas dr Ranna.
Dr Ranna julgustab verd loovutama ka neid, kes pole seda varem teinud. „Doonoriverd ei saa tehases valmistada ega kunstlikult asendada, see sõltub täielikult inimestest, kes on valmis oma verd loovutama. Samuti on verekomponentide säilivusaeg lühike, mis tähendab, et verevarusid tuleb täiendada pidevalt. Doonoriverd võivad vajada ka meie enda lähedased ja tuttavad ning sellest võib sõltuda ka meie enda elu. Just seepärast on iga doonori panus väga oluline,“ selgitas dr Ranna.
Loovutatud veri ei jõua patsiendini sellisel kujul, nagu see koguti. Ühest doosist täisverest valmistatakse erineva otstarbega verekomponendid ning igale patsiendile kantakse üle vaid see komponent, mida ta sellel hetkel vajab. Punalibled kannavad hapnikku ja neid kasutatakse operatsioonidel, sünnitustel ja aneemia ravis. Vereliistakud aitavad verel hüübida ning neid vajavad eelkõige verehaigustega patsiendid. Plasmat kasutatakse hüübimishäirete ravis ning sellest valmistatakse ka ravimeid.
Kliinikumi verekeskus ei varusta verekomponentidega üksnes oma haigla osakondi, vaid kogu Lõuna-Eesti piirkonda, sealhulgas Viljandi haiglat. “Viljandimaa doonorid panustavad kogu piirkonna verevarudesse ehk loovutatud veri võib päästa elu ülikoolihaigla operatsioonisaalis, aga sama hästi ka kodukandis,” selgitas dr Ranna.
Oluline on, et doonor oleks terve, puhanud, söönud ning vähemalt 50 kilogrammi kaaluv inimene vanuses 18-65 eluaastat. Minimaalne vahe kahe vereloovutuse vahel peaks olema meestel vähemalt 60 päeva ning naistel 90 päeva. Rohkem infot verekeskuse koduleheküljel.
Aitäh kõigile, kellel on aitamine veres!
Doonoripäevad Viljandis
Viljandi haigla/Tervikum, C. R. Jakobsoni 2A — saalid „Õun” ja „Aed”, kell 10.00–14.00
14. september, 19. oktoober, 16. november, 14. detsember
Sakala Keskus, Tallinna 5 — kell 9.45–13.00
28. september, 5. ja 29. oktoober, 11. ja 26. november, 7., 22. ja 28. detsember
Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus (L. Puusepa 8, Tartu) on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 8.00-17.00, neljapäeval kell 8.00-18.00, reedel kell 8.00-15.30.
Palume võtta kaasa pildiga isikut tõendava dokumendi.