Eestis unikaalne puhasruumide kompleks sillutab teed uutele ravimeetoditele (14.09.2026)

14. septembril 2026 avatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi puhasruumide kompleks, mis on ainulaadne Eestis, luues võimalused uute ja seni kättesaamatute ravimeetodite arendamiseks. Esimesed arendused tehakse hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajate rakuravi ning silma sarvkesta tüvirakkude siirdamise vallas.

Puhasruumide kompleks asub Kliinikumi peamaja laiendatud D-korpuses ning sinna kolivad nii koe- ja rakuravi arenduskeskus kui ka kliiniliste uuringute keskus. Nagu nimigi ütleb, tegeletakse koe- ja rakuravi arenduskeskuses rakkude ja kudede käitlemisega. Koe- ja rakuravi arenduskeskuse juhi Kai Jõersi sõnul on uues keskuses kokku kuus erinevateks koe- ja rakutöötlusteks mõeldud töötlusruumi. Viis neist B-klassi ja üks C-klassi puhasruum. „Puhasruum tähendab kontrollitud keskkonda, kus erinevate tehnoloogiliste lahenduste abil järgitakse pidevalt õhu puhtust ja teisi keskkonnatingimusi. Puhasruumides välditakse kõike, mis võiks töödeldavaid rakke või kudesid saastada. B- ja C-klass näitavad, kui ranged nõuded ruumile kehtivad – B-klass on C-klassist kõrgema puhtusastmega ning selle nõuded õhu puhtusele ja töökorraldusele on rangemad. Selline kontrollitud keskkond on eriti oluline inimese rakkude ja kudede töötlemisel, sest need on mõeldud hilisemaks kasutamiseks patsiendi ravis,“ selgitas Jõers.

Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhi dr Ain Kaare sõnul ulatub vereloome tüvirakkude siirdamise ajalugu Tartu Ülikooli Kliinikumis enam kui 30 aasta taha, selle aja jooksul on Kliinikumis teostatud umbes 900 vereloome tüvirakkude siirdamist. „Väga paljudel juhtudel vajavad vereloome tüvirakud ka kehavälist töötlemist ning aja jooksul on nõuded töötlemisruumidele muutunud üha karmimaks. Uued puhasruumid täidavad kõiki tänapäevaseid nõudeid ning võimaldavad ohutut rakkude kehavälist töötlust,“ rääkis dr Kaare. Lisaks vereloome tüvirakkude siirdamisele võimaldavad uued puhasruumid astuda järgmise sammu, milleks on CAR-T rakuravi. „Tegemist on ravimeetodiga, mil patsiendilt kogutakse tema enda immuunrakke ning õpetatakse neid ära tundma vähirakke. Muudetud rakke nimetataksegi CAR-T rakkudeks. Need rakud on peale patsiendile tagasikandmist võimelised üles leidma vähirakud ja need hävitama,“ kirjeldas Eesti hematoloogiliste kasvajate rakuravi eestvedaja dr Kaare. Ta lisas, et kui praegu peaksid Eesti patsiendid seda ravimeetodit vajama, tuleb neil sõita välismaale. „Oleme koostöös Icosageni ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga väga lähedal sellele, et saame sama ravi pakkuda ka Eestis. Ka raviprotokoll on selleks juba välja töötatud,“ ütles dr Kaare.

Teine ravimeetod, mis vajab spetsiifilisi kudede ja rakkude töötlemiseks mõeldud ruume, on silma sarvkesta tüvirakkude kasvatamine nende siirdamiseks. „Sarvkesta epiteeli tüvirakkude ülesanne on toota uusi epiteelirakke ja hoida sarvkesta pind läbipaistva ning siledana. Kui need tüvirakud on hävinud, näiteks söövituse tagajärjel, võib tekkida limbaalne tüvirakupuudulikkus, mille tagajärjel häirub nägemine oluliselt. Plaanitud ravi käigus kasvatatakse väikesest koetükist esmalt laboris uus tüviakurikas sarvkesta epiteelikiht, mis siiratakse seejärel kahjustatud silmapinnale. Tüvirakkude siirdamise kaudu on võimalik taastada sarvkesta normaalne epiteel ja parandada oluliselt patsientide nägemist,“ selgitas Kliinikumi silmakliiniku juht dr Mikk Pauklin, kelle sõnul toimub arendustöö selle nimel, et esimene siirdamine saaks toimuda 2027. aasta esimeses pooles.

Lisaks rakuravile, mis usutavasti on tulevikus aina igapäevasem ravimeetod, kasutatakse siirdamiseks ka luukude. „Tartu Ülikooli Kliinikumis on luukoe hankimisega tegeletud juba enam kui 65 aastat ning olgugi, et tänapäevaks on võimalik väga mitmete inimpäritolu kudede siirdamine, on luukoe siirdamine maailmas kõige sagedasem. Kliinikumis kasutatakse luukoe siirdamist pea igapäevaselt,“ tutvustas vanemarst-õppejõud ja skeletikudede panga eestvedaja dr Katre Maasalu. Kui Kliinikumi ravitöös või ka teistel haiglatel tekib vajadus, on skeletikudede panga tootevalikus töödeldud reiepealuud, luupuru, toruluude osad, terved luud, kõõlused ja meniski transplantaadid „Selliste kudede käitlemine ja siirdamine eeldab, et kogu protsess oleks algusest lõpuni hästi jälgitav ja tõendatav ning et ruumid vastaksid Ravimiameti ja rahvusvahelistele rangetele nõutele. Seetõttu koondub ka skeletikudede panga töö puhasruumide kompleksi,“ rääkis dr Maasalu.

„Seega töödeldakse Kliinikumis väga erinevaid inimese rakke ja kudesid ning nende töötlusprotsessid on erinevad. Puhasruumide kompleksi loomise on kõikide üksuste erinevate vajadustega arvestatud erinevaid ruume luues, kuid kogu kompleks kasutab ühist tehnilist taristut, keskkonnaseiret ja kvaliteedisüsteemi,“ lisas Kai Jõers.

Kirjeldatud koe- ja rakuravi keskuse kõrval asub uutes ruumides tööle ka Kliinikumi ja Tartu Ülikooli ühine kliiniliste uuringute keskus. „Kliiniliste teadusuuringute läbiviimine on väga oluline ülikoolihaigla eelis. Meie keskuse eesmärk on luua süsteem, milles teadus, ravi, innovatsioon ja ettevõtlus toetavad üksteist. Siis on Kliinikumi töötajatel, teadlastel ja erinevatel koostööpartneritel mugav ja sujuv osaleda uute ravimeetodite väljatöötamises ning nende kliinilisse kasutusse viimises,“ kirjeldas kliiniliste uuringute keskuse juht dr Katrin Kaarna.

Ta lisas, et ülikoolihaigla puhul on mitmetele tegevustele rakendatud ka haiglaerandit, mis tähendab, et Kliinikumil on võimalus arendada personaalseid raku- ja geeniravimeid ning pakkuda patsientidele uuenduslikku ravi olukorras, kus standardlahendustest jääb väheks. „Uude kompleksi on sisse seatud ka uuringute läbiviimiseks mõeldud vastuvõtukabinetid ambulatoorsetele uuringupatsientidele. Kokkuvõtvalt saab öelda, et uude kompleksi koondub kogu uue ravimeetodi arendustee – teaduslikust ideest kontrollitud puhasruumikeskkonda ning sealt edasi kliinilise uuringu või haiglaerandi kaudu patsiendini,“ sõnas dr Kaarna.

Kliinikumi puhasruumide kompleks valmis mitme osapoole koostööna. Hoone laienduse projekteeris ja ehitas Embach Ehitus ning sellesse rajatud puhasruumide kompleksi projekteeris ja ehitas Caverion. Mõlemad ettevõtted tegid tihedat koostööd Kliinikumi haldusvaldkonnaga. Investeeringu kogumaksumus oli käibemaksuta 4,7 miljonit eurot. Sellest 1,6 miljonit moodustas TeamPerMedi projekti Eesti riigi kaasfinantseering, mis rahastati Haridus-teadusministeeriumi toetusena. Teadusaparatuuri soetamist on toetanud ka Riiklik Siirdemeditsiini ja Kliiniliste Uuringute keskuse konsortsium.

Lisainfo
Kai Jõers, Kliinikumi koe- ja rakuravi arenduskeskuse juht
Kai.Joers@kliinikum.ee

Teate edastas
Helen Kaju, Kliinikumi kommunikatsioonijuht
Helen.Kaju@kliinikum.ee