Nahakliinikus on nüüd saadaval uued esteetilise dermatoloogia teenused, mis põhinevad tõenduspõhisel meditsiinil ja kaasaegsetel tehnoloogiatel. Teenuseid pakume nii Tartus kui ka uues Nahakliiniku Tallinna keskuses Sepapaja 12/1
Tutvu lähemalt teenustega siit: https://www.kliinikum.ee/nahakliinik/patsiendile/teenused/
4. septembrist pakub Tartu Ülikooli Kliinikum patsiendi infokeskuses nõustamiseteenuseid nii patsientidele kui nende lähedastele teemades ja tegevustes, milles Kliinikumi patsiendid raviteekonnal kõige enam tuge ja teavet vajavad.
„Kliinikum pakub tervishoiuteenusteid kõikidel erialadel ning tänapäevases infopaljususes võib olla väljakutseks vajaliku teabe õigeaegne leidmine. Seetõttu oleme igal tööpäeval neil aegadel, mil Kliinikumis kõige enam patsiente liigub, valmis aitama nii vajaliku teabe leidmisel kui ka raviteekonnal teiste oluliste toetavate tegevuste planeerimisel,“ tutvustas patsiente toetava teenuse vajalikkust juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.
Tartu Ülikooli Kliinikum täiendas olemasolevat tagasisidesüsteemi, mille tulemusel saavad patsiendid anda tagasisidet oma vastuvõtu kohta selle toimumise järgselt.
Kliinikumi juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on tagasisidevõimaluste laiendamine oluline, et saada vahetu tagasiside selle kohta, kuidas kliinikumi patsiendid tervishoiuteenust hindavad, ent ka selle kohta, mida patsiendid lisaks vajavad. „Nii alustasimegi oktoobris kliinikumi patsientidelt vahetu tagasiside küsimist soovitusindeksi meetodil. Soovitusindeksi meetod aitab mõista, kui edukad oleme oma tegevustes praegu ning prognoosida tulevikku meie patsientide ootustest ja kogemustest lähtuvalt. Samuti võimaldab pidev tagasiside patsientidelt saadud info põhjal teha vajadusel jooksvalt muudatusi,“ selgitas õenduse ja patsiendikogemuse juht.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on neuroarenguline eripära, mida mõistetakse üha enam kui ajutüüpi, mis sobitub ühtede olukordadega paremini kui teistega. Diagnoosiks kvalifitseerub haigus siis, kui tähelepanematus, impulsiivsus või hüperaktiivsus häirivad oluliselt inimese toimetulekut.
ATH on üks sagedasemaid psüühikaeripärasid lapse- ja noorukieas, esinedes maailmas 5–8 protsendil koolilastest ning poistel 3 korda sagedamini kui tüdrukutel. Täiskasvanueas püsib ATH populatsioonis 3–7 protsendi ulatuses. Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse psühhiaatri dr Ove Liis Mahhovi sõnul võib ATH olla nii tugevus kui ka nõrkus, sõltudes sellest, millistes tingimustes inimene elab ja tegutseb.
