Kliinikumi intensiivravi osakonnad alustasid teekonda rohelisema ravikeskkonna poole (06.08.2026)
Tartu Ülikooli Kliinikumi 1. intensiivravi, 2. intensiivravi, 3. intensiivravi ja lasteintensiivravi osakonnad alustasid 2025. aasta sügisel keskkonnaprogrammiga „Roheline intensiiv“, mille eesmärk on muuta haigla üks ressursimahukamaid ravivaldkondi keskkonnasäästlikumaks, säilitades sealjuures kõrget ravikvaliteedi.
Kliinikumi intensiivravi kuulub haigla suurima keskkonnajalajäljega üksuste hulka – raskes üldseisundis patsientide raviks kulub rohkelt ravimeid, meditsiinitarvikuid, vett ja energiat ning ravitöö käigus tekib ka märkimisväärses koguses jäätmeid. Seetõttu loodi keskkonnaprogramm, mille algatus tuli Kliinikumi töötajate endi seast. Töörühma üheks eestvedajaks oli Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 3. intensiivravi osakonna arst-õppejõud dr Getter Padar, kelle sõnul koondusid töörühma entusiastlikud liikmed nii õdede, hooldajate, arstide kui ka füsioterapeutide seast.
Töörühma suurim soov oli tõsta töötajate keskkonnaalast teadlikkust ning viia roheline mõtteviis kolleegideni. „Eelkõige keskenduti jäätmekäitlusele, tööprotsesside optimeerimisele, ravimite ja tarvikute kasutusele, isikukaitsevahenditele ning keskkonnateadliku mõtteviisi levitamisele osakondade töötajate seas. Programmi eesmärk oli leida praktilisi võimalusi keskkonnamõju vähendamiseks igapäevases töös, mistõttu võeti esimese suurema tegevusena fookusesse jäätmekäitlus, sealhulgas nii jäätmete koguse vähendamine kui ka jäätmete liigiti õige sorteerimine,“ selgitas dr Padar.
Esimese sammuna viidi 2025. aasta septembris läbi põhjalik jäätmeaudit, mille käigus analüüsiti intensiivravi osakondades tekkivaid jäätmevooge ning hinnati senise sorteerimise kvaliteeti. „Jäätmekäitlus sai esimeseks tähelepanu keskpunktiks, kuna esiteks moodustavad jäätmed märkimisväärse osa intensiivravi keskkonnajalajäljest ning teiseks on nende vähendamine ja parem sorteerimine üks lihtsamini rakendatavaid muudatusi, mille mõju on ka igapäevatöös kiiresti nähtav,“ selgitas dr Padar.
Neli nädalat kestnud auditi tulemustest selgus, et intensiivravi osakondades tekkivate jäätmete hulk ühe patsiendi kohta ööpäevas on kohati isegi suurem kui rahvusvahelises kirjanduses kirjeldatud näitajad. „Samuti ilmnesid osakondade vahel ootuspärased erinevused, mis tulenevad osakondade erinevast spetsiifikast, seal ravitavate patsientide eripärast ning väljakujunenud praktikatest. Samas sai tõdeda, et suures plaanis on prügi sorteerimisega kõik siiski hästi, kuna valdav osa töötajatest järgib sorteerimisjuhendeid,“ selgitas dr Padar.
Intensiivravi osakondades tekkis jälgimisperioodil 5160 kg jäätmeid. Kui see kogus jagada 10 kg kottidesse, moodustaks see üle 500 jäätmekoti pikkuse rea – ligikaudu 250 meetrit ehk umbes 2,5 jalgpalliväljaku pikkuse vahemaa. Suurema osa jäätmetest moodustasid segaolmejäätmed (42,6%), millele järgnesid ohtlikud jäätmed (14,5%) ja segapakendijäätmed (14,4%).
Kliinikumi 1. intensiivravi, 2. intensiivravi, 3. intensiivravi ja lasteintensiivravi osakonnad viivad 2026. aasta sügisel läbi uue jäätmeauditi, et hinnata, millised keskkonnahoidlikud töövõtted on aasta jooksul juurdunud ning milliseid täiendavaid sekkumisi on võimalik keskkonnamõju vähendamiseks veel rakendada. „Tegeleme aasta vältel aktiivselt erinevate jäätmekäitlust edendavate teemadega ning hindame seejärel tehtud muudatuste mõju. 2026. aasta peamisteks eesmärkideks oleme seadnud töötajate koolitamise, selgemate jäätmekäitlusjuhiste loomise, kasutatavate vahendite ja tarvikute ülevaatamise ning varude ümberhindamise, et vähendada nii ületarbimist kui ka tarbetut äraviskamist,“ ütles dr Padar.
Olulisel kohal on programmis ka ravimite ja meditsiinitarvikute võimalikult otstarbekas kasutamine. „Ravimitel on säilivuskuupäev ning kui me näeme, et enne aegumist on meil ravimit suuremas koguses, siis me uurime teistelt osakondadelt, kas nad vajaksid seda ravimit endale. Sama teeme tarvikutega, et vähendada asjatut raiskamist või ära viskamist,“ selgitas dr Padar. Ta lisas, et mida täpsemalt on võimalik ravimeid tellida, seda vähem ka tekib ületarbimist.
Programmi raames pööratakse tähelepanu ka intensiivravivajaduse ennetamisele ning meditsiiniliselt põhjendamatu intensiivravi vältimisele, mis aitab tagada piiratud ressursside mõistliku ja õiglase jaotamise, vähendada tervishoiusüsteemi koormust ning läbi selle toetada meie patsientide tervist ja elukvaliteeti. „Kõige olulisem on patsiendikeskne lähenemine. Proovida mõista, kas ja mis mahus intensiivravi sellele konkreetsele patsiendile rakendada, et tagada haigusest paranemine ja elukvaliteet ka intensiivravi järgselt. Tuleb pöörata tähelepanu patsiendi ravi eesmärkidele,“ selgitas töörühma eestvedaja dr Padar.
Rohelise intensiivi algatus on andnud aluse ka Kliinikumi-üleste jäätmekäitluspõhimõtete ülevaatamisele ja juhendite ajakohastamisele. „Programmi raames on olnud suurepärane koostöö nii keskkonna- ja puhastuse osakonna kui ka apteegiga, kes on olnud valmis aktiivselt kaasa mõtlema ja ka vajalikke muudatusi sisse viima. Samuti täname ligi 300 intensiivravi osakondade töötajat, kes on andnud oma panuse rohelisema ravikeskkonna kujundamisse,“ ütles dr Padar.
Kliinikumi Leht