Kontrast



Reavahe




Teksti suurus




Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus
Vastuvõtuaja tühistamine

Kliiniku uudised

Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vastuvõtud Tallinnas (11.06.2025)

2024. aasta lõpus kolisid kõik Tartu Ülikooli Kliinikumi Tallinna vastuvõtud kaasaegsesse ja patsiendisõbralikku Ülemiste Citys asuvasse Tervisemajja 2. Spordimeditsiini ja taastusravi kliinikust on seal esindatud kolm osakonda: spordimeditsiini, sporditraumatoloogia ning ambulatoorse taastusravi osakond.

Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi tervishoiuteenuste kättesaadavus pealinnas on oluline samm, et olla lähemal neile, kes igapäevaselt spordiga tegelevad – olgu siis tegemist harrastus- või saavutussportlasega. Eesti ainsas omataolises kliinikus võtavad patsiente vastu spordiarstid, taastusarstid, ortopeedid, käekirurg ning füsioterapeudid. „Kliinikumi teeninduspiirkond ei piirdu üksnes Lõuna-Eestiga, vaid meie teenuseid kasutavad patsiendid üle kogu Eesti. Seetõttu on oluline olla patsientidele kättesaadavad olenemata nende elukohast,” rääkis spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku sporditraumatoloogia keskuse õendusjuht Kertu Pedosk.

Spordiarstide sõnul tuleks maratonil hinnata enda kehalisi võimeid (12.02.2025)

Tervise hoidmiseks on oluline igasugune liikumine, kuna see toetab nii kehalist kui vaimset tervist. Selle nädala lõpus toimub suusaspordi suursündmus Tartu maraton, mille eel on hea meelde tuletada võistlusel oma võimete ja keha piiride teadvustamist ning nendega arvestamist. Iga maratonil osaleja on tunnustust väärt, kuna on juba otsustanud liikumise kasuks. Kuidas aga teha seda targalt ja tervislikult?

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse kompetentsikeskuse andmetel ei liigu 60% Eesti täiskasvanutest piisavalt, 73% eelistab igapäevaselt autot ning enam kui pooled 16–64aastastest elanikest on ülekaalulised või rasvunud. Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku spordimeditsiini osakonnajuhi ja vanemarst-õppejõu dr Agnes Mägi sõnul pöördutakse spordiarsti vastuvõtule sageli vigastuste tõttu, kuid probleemid ulatuvad kroonilistest haigustest ja koormustaluvuse langusest kuni söömisprobleemideni. „Meie vastuvõtule jõuavad pigem kehaliselt aktiivsed inimesed, kes tunnevad huvi enda tervise vastu ja käivad meie juures kontrollis. Spordiarsti visiidile tullakse ka enne regulaarsete treeningutega alustamist, kuna spordimeditsiinilisele terviseuuringule tulnud inimene saab põhjaliku ülevaate enda kehalise tervise seisundist,” rääkis dr Mägi.

Kliinikumi palliatiivravi osakond kaasab vabatahtlikke seltsilisi (01.07.2023)

Tartu Ülikooli Kliinikumi palliatiivravi osakond ootab oma meeskonda vabatahtlikke seltsilisi patsientide päevade sisustamiseks.

Osakonna õendusjuhi Liis Langi sõnul on vabatahtlike kaasamise eesmärk muuta nii palliatiivravi osakonnas kui hospiitsis viibivate patsientide päevad seeläbi mitmekesisemaks. „Seltsiline võiks käia 1–2 korda nädalas ning viibida patsiendi juures korraga 30–60 minutit – sõltuvalt, kuidas patsient vajab. Ootame, et vabatahtlikud on head suhtlejad, rahumeelsed ja kannatlikud. Ka pealtnäha väike heategu võib pakkuda elulõpu veerel olevale patsiendile palju rõõmu – näiteks raamatute ettelugemine, käsitöö tegemine, lauamängude mängimine, õues jalutamine või lihtsalt käe hoidmine. Tahaksime, et patsientidel oleks, mida oodata,“ tutvustas Liis Lang.

Kliinikumi uudised

Vaagnapõhjahäired esinevad nii naistel, meestel kui ka lastel (15.08.2025)

Vaagnapõhjaelundite häired mõjutavad miljonite inimeste igapäevaelu, kuid sageli jäävad need probleemid varju, kuna neid ei märgata õigel ajal või neile ei pöörata piisavalt tähelepanu. August on rahvusvaheline vaagnapõhjahäirete teadlikkuse kuu, mille eesmärk on suurendada nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate teadmisi vaagnapõhja tervise olulisusest.

Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia eriala vanemarst-õppejõu dr Tiiu Hermlini sõnul toetavad vaagnapõhja tugistruktuurid – nagu lihased ja sidekoed – põit, pärasoolt ja suguelundeid, tagades nende elundite normaalse talitluse. Vaagnapõhjahäirete sümptomiteks on  urineerimis- ja roojamishäired, düspareuunia, vaagnavalu või organite allavaje. „Häirete varajane märkamine ja mõistmine aitavad kaasa täpsema diagnoosi püstitamisele ning sobiva ravimeetodi valikule,“ selgitas dr Hermlin.

Vaid 21% Eesti imikutest toitub kuuendal elukuul ainult rinnapiimast (31.07.2025)

Kliinikumis jõudsid lõpule kliiniliste valdkondade juhtide konkursid (29.07.2025)

Oled patsient?

Patsiendiinfo andmebaasist leiad enda jaoks kõik vajaliku.
Vaata lähemalt
linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram