Kliinikumi arvamuslõunal arutleti, kuidas rahastada ravikvaliteeti (18.05.2026)

15. mail 2026 toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi viies arvamuslõuna, mis toob kevaditi kokku Eesti tervishoiujuhid ja arvamusliidrid. Sel korral peatuti teemal, kuidas rahastada ravikvaliteeti.

Rahvusvahelise kogemuse jagamiseks viibis Tartus Kliinikumi kutsel Hollandi haigla Gelre Ziekenhuisen juhatuse liige Frido Kraanen, tehes ülevaate, mis juhtub tulemuspõhise rahastamisega siis, kui eesmärk nihkub mahult väärtusele. Lähtudes Hollandi kogemusest võib väärtuspõhine rahastamine tema hinnangul tõsta ühiskonna rahulolu tervishoiuteenustega vaid teatud kindlate põhimõtete järgimisel. Olulisimate momentidena väärtuspõhise rahastamise kasutuselevõtmisel tõi ta esile kogu ühiskonda hõlmavad järgnevad sammud:

1. Määratleda selge visioon, sealhulgas poliitiline, mida toetavad kõik sektori osapooled – kaasa arvatud patsientide esindajad.
2. Muudatustega tuleks alustada väikeste sammude kaupa – alustades näiteks väheste protseduuridega, mis on selgepiirilised, mitte liiga komplekssed, kuid omavad süsteemis tervikuna nähtavat mõju.
3. Muudatuste hindamiseks tuleb määratleda tulemusnäitajad, mis oleksid selged, kergesti mõõdetavad ja tooksid välja olulise väärtuse.
4. Väärtuspõhise rahastamise kasutuselevõtuks on vajalik laiapõhjaline konsensus – sealhulgas klinitsistide, juhtkonna, tarbijate, valitsuse.
5. Uued meetodid tuleks lülitada õppeprogrammi.
6. Muudatuste eest seismine – vajalik on kõikide osapoolte panus ja veendumus selle vajalikkusest.

Eesti plaane tutvustas sotsiaalministeeriumi asekantsler Anniki Lai, kes osundas, et üks samm väärtuspõhise tervishoiu suunas on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integratsioon. See võimaldaks siduda täna eraldi tegutsevad tervishoiu osapooled – olgu selleks eriarstiabi, ennetus, kiirabiteenus, esmatasand või omavalitsuse sotsiaalteenused. Kõigi osapoolte vahelise koostöö ühine eesmärk peaks olema inimesekesksus, mille tulemusel paranevad ka tervisetulemid.

Mõlemad ettekandjad tõid välja, et vajadus väärtuspõhise rahastuse järgi tuleneb tervishoiukulude pidevast kasvust, vananevast ühiskonnast, tööjõupuudusest, tehnoloogia ja digitaliseerimise kasvust, ühiskondlikust nõudlusest, aga ka vajadusest omada paremat ülevaadet kuludest, mis omakorda võimaldab muuta efektiivsemaks juhtimist. Väärtuspõhine rahastus vajab ka ühiselt kokku lepitud tulemusnäitajaid.

Kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf on omakorda varasemates aruteludes pakkunud, et hinnastamismudel võiks koosneda kolmest komponendist: valmisolek, mahupõhisus ja tulemuspõhine rahastus. Pikemalt saab arutlust lugeda ERRi veebis.

Tänane Eesti tervishoiuteenuste rahastusmudel, eriti eriarstiabis, on seni olnud paljuski mahupõhine. Samas on Eestis juba ka olemas head näited tulemus- ja väärtuspõhisest rahastamisest: näiteks endoproteesimise ja insuldi raviteekonnad. Prof Joel Starkopfi sõnul on siin aga oluline mõista, et väärtuspõhine rahastusmudel ei too ilmtingimata tervishoiukulude kokkuhoidu – ka nende kahe eriala näite juures on oodatud tulemuste saavutamisel peamiseks takistuseks ressursside nappus. 

Arvamuslõuna lõpetas ühine arutelu, kus osalesid sotsiaalminister dr Karmen Joller, prof Joel Starkopf, Agris Peedu, Kaija Kasekamp, Frido Kraanen ning dr Mihkel Plaas.

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsioonijuht
Helen.Kaju@kliinikum.ee