Esmakordselt Eestis toimuv Põhjamaade Siirdamisühingu kongress toob Tartusse erialaeksperdid (20.05.2026)

20.–22. mail toimub esmakordselt Eestis ja Tartus Põhjamaade Siirdamisühingu kongress, kus käsitletakse elundidoonorluse ja -siirdamise valdkonna trende ning tulevikuperspektiive nii Põhjamaades kui mujal maailmas. Tegemist on järjekorras 32 kongressiga, mille korraldamisõigus on Eestis Tartu Ülikooli Kliinikumil esmakordselt.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Liis Salumäe sõnul on Põhjamaade Siirdamisühingu aastakongressi toimumine Tartus märgiline samm, mis ühest küljest toob ülikoolilinna nii ekspertteadmised ja -kogemused kui ka näitab head rahvusvahelist koostööd ja usaldust Põhjamaade siirdamiskeskuse vahel. „Elundisiirdamiste läbiviimiseks on vaja tipptasemel haiglaid, arste ja teisi tervishoiutöötajaid, et anda inimestele võimalus ka siis, kui nende enda organite tööst enam ei piisa. Meie saame Kliinikumis kui Eesti ainsas siirdamiskeskuses tagada ööpäevaringse valmisoleku, järjepideva õppe, riigisisese ning rahvusvahelise koostöö ja muu vajaliku, ent vähemoluline ei ole ühiskonna valmisolek kuni iga üksikisiku tegutsemiseni doonoriks olemisel või vähemasti sellele mõtlemisel,“ rõhutas dr Liis Salumäe. Ta lisas, et Eesti kuulumine Scandiatransplanti kui Põhjamaade elundisiirdamiskeskuseid liitvasse organisatsiooni, on suurendanud Eesti patsientide võimalusi doonorelundi saamiseks.

Kliinikumi transplantatsioonikeskuse juht Virge Pall kinnitas samuti, et Eesti patsientide ravivõimalused on oluliselt suurenenud, kuna väikese riigi elanikkonna seast võib olla keeruline leida doonorelundit õigel ajahetkel. Ja vastupidi – Eesti patsientidele mingil põhjusel mittesobivaid organeid pakutakse teistele Põhjamaade riikidele. „Täna on uue elundi ootel 75 Eesti patsienti. Vajame rahvusvahelist koostööd, sest nii saame tagada eeldused, et lapsed, korduvsiirdamiste ootajad ja väga kiiresti tekkinud raske elundipuudulikkusega patsiendid ei jääks abita. Põhjused, miks patsiendid uut elundit võivad vajada on erinevad – lastel on peamiseks siirdamise põhjuseks kaasasündinud arengurikked. Täiskasvanutel enamasti kroonilised haigused, aga ka ägedad haigused ja mürgistused,“ ütles Pall.

Scandiatransplant kui Eesti edulugu

Nii dr Salumäe kui dr Palli sõnul on olnud Eesti nimetamine Scandiatransplandi liikmeks Eesti edulugu, mis kannab ravitöö tunnustust kõrges rahvusvahelises mõõtmes. „1969. aastal loodud organisatsiooni liikmed olid selle loomisest alates Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani elundisiirdamiskeskused. Üheksa aastat tagasi, kui Kliinikum nimetati ühingu assotsieerunud liikmeks, oli see organisatsiooni ajaloos esimene laienemine ning eeldas ka põhikirja muutmist. Neli aastat hiljem, 2021. aastal omistati Kliinikumile täieõigusliku liikme staatus. Koos Eestiga kuulub nüüd elundisiirdamiskeskuseid liitvasse organisatsiooni 11 keskust eespool nimetatud kuuest riigist. Scandiatransplandi nõukogus, juhatuses ja erialapõhistes töögruppides esindavad Eestit Kliinikumi eksperdid,“ selgitas Virge Pall. Enne liikmelisuse saavutamist tuli Kliinikumil läbida alates aastast 2013 nelja-aastane periood, mille vältel veenduti Eesti siirdamismeeskondade pädevuses, võrdväärseks partneriks olemises ning jõuti veendumusele, et koostööst võidavad kõik osapooled.

Alates organisatsiooniga liitumisest, aastast 2017, on Kliinikumis siiratud elundeid 525 patsiendile ning 129 korral on siiratav elund pärinenud mõnest teisest Scandiatransplandi keskusest. Väga oluline on ka Eesti teiste haiglate panus, kellega tehakse tihedat ja hindamatut koostööd kudede ja elundite doonorluseks ning siirdamiseks.

„Selleks, et Eesti edulugu jätkuks, vajame lisaks haiglatevahelisele koostööle ka riigi tuge. Näiteks doonorelundite riikidevahelise transpordi korraldamises, sest nii doonorielundite kui ka välisriigis siirdamist vajavate patsientide transport on alati aegkriitiline. Paraku regulaarlende Eestisse napib ja ka võimalused tellimuslendude ööpäevaringseks korraldamiseks on üsna piiratud,“ osundas transplantatsioonikeskuse juht.

Kõige olulisem nüanss siirdamises – doonori otsus

Kui kõik eespool välja toodud nüansid – tipptasemel ravikvaliteet, ravimeeskonnad, riiklik ja rahvusvaheline koostöö ning toetavad teenused nagu näiteks transport, on tagatud, ei saa jätta tähelepanuta doonorite rolli. „Mitte ükski elundisiirdamine ei saaks toimuda ilma doonoriteta ning olgugi, et meditsiin on pidevas arengus, siis ei leidu siiani raske elundipuudulikkuse korral inimpäritolu elundite siirdamisele paremat alternatiivi. Samas vaid 5,5% Eesti täiskasvanud elanikkonnast on väljendanud läbi tahtevalduse soovi ja valmidust olla pärast oma surma elundidoonor. Vaadates laiemalt – Euroopas sureb iga päev keskmiselt 19–20 inimest, kelle elu oleks võinud jätkuda, kui vajalikul hetkel oleks olnud võimalik siirata doonorelund. Sealjuures näeme, et doonorelundite nappuse kõige olulisem põhjus on inimeste teadmatus ning sellest lähtuvad ekslikud eelarvamused ja tõekspidamised,“ selgitas Virge Pall.

Elunditest saab siirata südant, kopsu, neeru, maksa, pankreast, soolt ning erinevaid kudesid ja rakkusid. Elundi sobivus siirdamiseks sõltub eelkõige organi funktsioonist, sobivus konkreetsele patsiendile aga paljudest parameetritest nagu veregrupp, koesobivus, organi suurus jne. 2025. aastal tehti Kliinikumis 56 elundisiirdamist 55 patsiendile: 38 neerusiirdamist, 15 maksasiirdamist, 2 pankrease siirdamist ning 1 kopsude siirdamine. Lisaks toimus Helsingi Ülikooli haiglas 1 südamesiirdamine Eesti patsiendile. Uue elundi saanud patsientidest 3 olid alla 18-aastased. Lisaks tehti Kliinikumis ka kudede ja rakkude siirdamisi.

Eesti ja teiste Scandiatransplanti kuuluvate riikide kogemust on võimalik kuulata 20.–22. mail V-Konverentsikeskuses Tartus. Kongressile on registreerunud enam kui 200 osalejat 17 erinevast riigist, kes otsivad kongressil vastust küsimusele, kas elundite siirdamine on tõenduspõhine tervishoiuteenus või luksuskaup jõukas ühiskonnas? Kongress saab teoks erinevate osapoolte koostöös, sealhulgas on abikäe ulatanud ka Tartu linn ja Tervisekassa. Programmiga on lõimitud ka Scandiatransplandi juhatuse, nõukogu ja koordinaatorite töögrupi koosolekud. Täpsem info veebilehel https://sts2026.ee/.

Lisainfo
Virge Pall, Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse juht
Virge.Pall@kliinikum.ee

Fakte

Elunditest saab siirata südant, kopsu, neeru, maksa, pankreast, soolt ning erinevaid kudesid ja rakkusid. Elundi sobivus siirdamiseks sõltub eelkõige organi funktsioonist, sobivus konkreetsele patsiendile aga paljudest parameetritest nagu veregrupp, koesobivus, organi suurus jne. Kõik organid tuleb eemaldada operatsiooni käigus ühekorraga ning seejärel kiiresti siirata, sest elundid ei ela igavesti. Pärast elundi eemaldamist doonorilt on selle siirdamiseks aega umbes neli tundi.
2025. aasta lõpu seisuga oli Eestis jälgimisel 737 töötava siiratud elundiga patsienti. Kõige kauem funktsioneerinud siirikud on neer – 29 aastat, maks – 20 aastat, pankreas – 9 aastat ja kopsud – 15 aastat.
Eesti ja Baltikumi esimene elundisiirdamine tehti 1968. aastal, samal ajal kui Scandiatransplandi organisatsioon loodi aastal 1969.
Läbi aastate on Kliinikumis tehtud 1753 neeru-, maksa-, kõhunäärme- või kopsusiirdamist.
Eestis on elundidoonorluse elektroonilise tahteavalduse täitmine lihtne – kõik täisealised inimesed saavad seda teha terviseportaalis www.terviseportaal.ee. Menüüst tuleb valida tahteavaldused ning märkida oma otsus ja kinnitada see digiallkirjaga. Allkirjastatud tahteavaldust saab terviseportaalis alati muuta.