Kontrast



Reavahe




Teksti suurus




Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus
Vastuvõtuaja tühistamine

Kliiniku uudised

Kopsukliiniku osalusel läbi viidud uuringu tulemusel selgus, et poisid, kes suitsetavad varases teismeeas, võivad kahjustada oma tulevaste laste tervist  (15.09.2023)

Ajakirjas „Kliiniline Epigeneetika“ (Clinical Epigenetics) avaldati uuringu tulemused, mis näitavad isade varases teismeeas suitsetamise mõju nende lastele. Kokku uuriti 875 inimese epigeneetilisi profiile vanuses 7–50 eluaastat ning nende isade suitsetamisharjumusi. Üheks uuringu keskuseks oli ka Tartu Ülikooli Kliinikum, kus uuritavate kaasamine algas juba 1992. aastal juhuvalimi põhjal (ECRHS) ning edaspidi on uuritud nende laste tervist (RHINESSA).

Uuringu käigus avastati epigeneetilisi muutusi 19 kohas, mis olid seotud 14 geeniga nendel lastel, kelle isad suitsetasid enne 15. eluaastat. Leitud muutused rakkudes olevas DNAs reguleerivad geenide ekspressiooni, mis seotud astma, rasvumise ja viliseva hingamisega. „Meie uuringud suurtes rahvusvahelistes RHINESSA, RHINE ja ECRHS projektides on näidanud, et tulevaste põlvkondade tervis sõltub noorte inimeste täna tehtud tegudest ja otsustest – juba enne seda, kui neist saavad lapsevanemad. Eriti kehtib see poiste puhul puberteedieas ning emade puhul nii enne rasedust kui ka raseduse ajal,“ ütles Bergeni Ülikooli professor Cecilie Svanes, RHINESSA uuringu teadusjuht.

Kliinikumis viidi läbi innovaatiline virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia  (30.06.2023)

28. juunil 2023 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi Eesti esimene virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia. Uuringu läbiviimiseks seati Kliinikumi kopsukliinikusse sisse innovaatiline virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia süsteem, mis võimaldab diagnoosida kopsukoes olevad muutusi täpsemalt ja ohutumalt.

Kopsukliiniku pulmonoloogia eriala vanemarst-õppejõu prof Alan Altraja sõnul on kopsuvähk üks sagedasemaid ja pahaloomulisemaid kasvajaid kogu maailmas. „Euroopas haigestub igal aastal ligi 400 000 inimest, kellest sureb umbes 350 000. Nii on kopsuvähi suremus võrreldes teiste kasvajatega kõrge ning 5 aasta elulemus hilinenud diagnoosi tõttu madal. Seetõttu on äärmiselt oluline kopsukoes olevate kasvajakollete varajane avastamine ja diagnoosimine,“ selgitas prof Altraja. Täpse diagnoosimise tulemusena on võimalik vara avastatud kopsuvähi kolle edukalt kirurgiliselt eemaldada.

Kopsukliinik 100 – sajand kopsuhaiguste diagnostikat ja ravi  (08.06.2023)

8. juunil 2023 tähistab Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliinik oma 100. sünnipäeva. Sajandi jooksul ravitud kopsuhaigused on küll ajas muutunud, ent nende haiguste ravimise kompetents on kujundanud kopsukliinikust Eesti ainsa pulmonoloogia eriala organkliiniku. 

Kopsukliinikus diagnoositakse ja ravitakse nii ambulatoorselt kui ka haiglaravil kõiki hingamisteede haigusi ja kopsuhaigusi, mida täiendab ka rindkerepiirkonna kirurgiline ravi, samuti funktsionaalne diagnostika, erinevad bronhoskoopilised protseduurid ja invasiivne kirurgiline diagnostika. Tihe koostöö kirurgide ja kopsuarstide vahel on aidanud luua kvalitatiivset erinevust. Selle tulemusel on saanud võimalikuks ka kopsutransplantatsiooni arendamine, mis eeldab tervishoiutöötajatelt nii kõrget kirurgilist taset kui ka oskusi raviks enne ja pärast siirdamist,“ tutvustas kopsukliiniku juht dr Rain Jõgi.

Kliinikumi uudised

Angiograafia osakond ühendab täpse diagnostika, tõhusa ravi ja patsientide tänu (27.06.2025)

Tänavu möödus 50 aastat päevast, mil dr Jüri Väli teostas Kliinikumi vastavatud angiograafiakabinetis esimese protseduuri. See tähistas olulist pöördepunkti südame- ja veresoonkonnahaiguste diagnostikas ja ravis, võimaldades esmakordselt hinnata veresoonte täpset anatoomiat viisil, mis vastas kirurgide ootustele – näha veresoontesse ja teha selle põhjal täpseid otsuseid. Osakond tegutseb aktiivselt ka tänapäeval, toetudes nüüdisaegsele pildikuvamistehnoloogiale ning vähetraumaatilistele ravivõimalustele, mis on avanud uusi teid keerukate haiguste käsitlemisel.

Angiograafia baseerub röntgenkiirguse ja kontrastainete kasutamisel, mille abil saab hinnata veresoonte ja südamekambrite anatoomiat, tuvastada võimalikke ahenemisi, ummistusi või muid veresoonkonna probleeme. Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku angiograafia osakonna vanemarst-õppejõu, osakonnajuhi dr Toomas Hermlini sõnul piirduti angiograafias esialgu ainult diagnostikaga, kuid tänapäeval on fookus nihkunud raviprotseduuridele – aastas uuritakse enam kui 3000 patsienti, kellest rohkem kui pooled saavad ka invasiivset ravi. „Esialgu alustasime diagnostikaga, olles diagnostikud. Meie jaoks oli oluline, et suudaksime kirurgile täpselt näidata, mis on viga ja kus see paikneb. Samuti täpsustasime hemodünaamilisi parameetreid, mõõtsime vererõhku südamekambrites ning määrasime muid parameetreid kaasasündinud südamerikete korral,” selgitas dr Hermlin.

Kliinikum pälvis taas Euroopa kõrgeima tunnustuse insuldiravis (25.06.2025)

Kliinikumi töötajad jooksid Tipust Topini (23.06.2025)

Oled patsient?

Patsiendiinfo andmebaasist leiad enda jaoks kõik vajaliku.
Vaata lähemalt
linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram