Ajakirjas „Kliiniline Epigeneetika“ (Clinical Epigenetics) avaldati uuringu tulemused, mis näitavad isade varases teismeeas suitsetamise mõju nende lastele. Kokku uuriti 875 inimese epigeneetilisi profiile vanuses 7–50 eluaastat ning nende isade suitsetamisharjumusi. Üheks uuringu keskuseks oli ka Tartu Ülikooli Kliinikum, kus uuritavate kaasamine algas juba 1992. aastal juhuvalimi põhjal (ECRHS) ning edaspidi on uuritud nende laste tervist (RHINESSA).

Uuringu käigus avastati epigeneetilisi muutusi 19 kohas, mis olid seotud 14 geeniga nendel lastel, kelle isad suitsetasid enne 15. eluaastat. Leitud muutused rakkudes olevas DNAs reguleerivad geenide ekspressiooni, mis seotud astma, rasvumise ja viliseva hingamisega. „Meie uuringud suurtes rahvusvahelistes RHINESSA, RHINE ja ECRHS projektides on näidanud, et tulevaste põlvkondade tervis sõltub noorte inimeste täna tehtud tegudest ja otsustest – juba enne seda, kui neist saavad lapsevanemad. Eriti kehtib see poiste puhul puberteedieas ning emade puhul nii enne rasedust kui ka raseduse ajal,“ ütles Bergeni Ülikooli professor Cecilie Svanes, RHINESSA uuringu teadusjuht.

28. juunil 2023 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi Eesti esimene virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia. Uuringu läbiviimiseks seati Kliinikumi kopsukliinikusse sisse innovaatiline virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia süsteem, mis võimaldab diagnoosida kopsukoes olevad muutusi täpsemalt ja ohutumalt.

Kopsukliiniku pulmonoloogia eriala vanemarst-õppejõu prof Alan Altraja sõnul on kopsuvähk üks sagedasemaid ja pahaloomulisemaid kasvajaid kogu maailmas. „Euroopas haigestub igal aastal ligi 400 000 inimest, kellest sureb umbes 350 000. Nii on kopsuvähi suremus võrreldes teiste kasvajatega kõrge ning 5 aasta elulemus hilinenud diagnoosi tõttu madal. Seetõttu on äärmiselt oluline kopsukoes olevate kasvajakollete varajane avastamine ja diagnoosimine,“ selgitas prof Altraja. Täpse diagnoosimise tulemusena on võimalik vara avastatud kopsuvähi kolle edukalt kirurgiliselt eemaldada.

8. juunil 2023 tähistab Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliinik oma 100. sünnipäeva. Sajandi jooksul ravitud kopsuhaigused on küll ajas muutunud, ent nende haiguste ravimise kompetents on kujundanud kopsukliinikust Eesti ainsa pulmonoloogia eriala organkliiniku. 

Kopsukliinikus diagnoositakse ja ravitakse nii ambulatoorselt kui ka haiglaravil kõiki hingamisteede haigusi ja kopsuhaigusi, mida täiendab ka rindkerepiirkonna kirurgiline ravi, samuti funktsionaalne diagnostika, erinevad bronhoskoopilised protseduurid ja invasiivne kirurgiline diagnostika. Tihe koostöö kirurgide ja kopsuarstide vahel on aidanud luua kvalitatiivset erinevust. Selle tulemusel on saanud võimalikuks ka kopsutransplantatsiooni arendamine, mis eeldab tervishoiutöötajatelt nii kõrget kirurgilist taset kui ka oskusi raviks enne ja pärast siirdamist,“ tutvustas kopsukliiniku juht dr Rain Jõgi.