Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Kilpnäärmekoe destruktsiooni puhul verre sattuv türeoglobuliin võib põhjustada türeoglobuliinivastaste autoantikehade (TG Ab) teket.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) | |
Säilivus | Seerum toatemperatuuril ja +4 °C neli päeva, -20 °C kaks kuud |
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti
Analüüsimeetod: elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)
Referentsväärtused
< 6 p | < 134 kU/L | |
6 p – < 4 k | < 146 kU/L | |
4 k – < 1 a | < 130 kU/L | |
1 a – < 7 a | < 38 kU/L | |
7 a – < 12 a | < 37 kU/L | |
12 a – < 21 a | < 64 kU/L | |
≥ 21 a | < 115 kU/L |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Kõrgelt diferentseerunud kilpnäärmevähkide operatiivse ja joodablatsioonravi järgne monitooring.
Türeoglobuliinivastaste antikehade esinemise korral on türeoglobuliini (TG) taseme määramine kasutu.
Türeoglobuliinivastased antikehad võivad esineda autoimmuunsete kilpnäärmehaiguste korral, kuid mitte alati ja kuna TG Ab tase võib neil puhkudel olla väga kõikuv, on autoimmuunsete protsesside diagnoosimisel informatiivsem määrata türeoidperoksüdaasivastaste antikehade (TPO IgG) ja türeotropiini retseptorit stimuleerivate antikehade (TSI) taset.
Vt ka: Türeoglobuliin
Koostajad: Rain Lehtme, Kaja Vaagen
Muudetud 06.09.2023