Avaleht Aprilli ERI 2009 Tööd alustab rahvameditsiinikliinik
Tööd alustab rahvameditsiinikliinik Prindi
Esmaspäev, 20 Aprill 2009 08:07

Uues kliinikus võideldakse valu vastu muu hulgas ka nõeltega. Pildil dr Maire Audova. Foto: Jaak Nilson.

“Kaasaegne minimaalinvasiivne ja maksimaalfarmakoloogiline meditsiin on ennast ammendanud. Selle ilminguks on viimasel kümnendil õhtumaist tsivilisatsiooni vallanud kiirenev sotsiaalne ja majanduslik allakäik”.

Nii leiti laupäeval toimunud kliinikumi nõukojas. Kuid ei ole väljapääsmatuid olukordi. Eesti rahvas on oma keelele ja rahvakultuurile toetudes siinmail 5000 aastat püsinud. Rahvakultuuri olulisim alustala on rahvameditsiin ja sellest on abi saadud nii sõja-, nälja- kui katkuajal. Käesolev suruaeg sunnib kliinikumi otsima uusi võimalusi tulemusliku ja kulutõhusa meditsiini arendamisel. Selleks tuleb vaid tagasi pöörduda lätete juurde.

Kliinikumis luuakse rahvameditsiinidivisjon kahe kliinikuga: valukliinik ja mädanikukliinik. Kliiniku juhatajateks on palutud Äksi ja Kaika nõiad. Kinnitatud on ka esimesed ravijuhised:

1. Üldised valuvõtmise sõnad: “Harakale haigust, vareksele valu, mustalinnule muud tõbe, põrsa persse pinnuke. Tõbi tulgu, teine mingu, ärgu vaksa vahet olgu.”

2. Hambavalu ravijuhend: võtta surnukirstu nael, mis surnuajast leida on ja torki sellega hammast, siis jääb valu ära. Ja kui see ei aita, siis võta lase sepp teeb ühe soojaga kolm naela, nendega võta torgi hammast, iga naelaga kolm korda, üteldes: "Kadugu valu!" ja viska siis üle pahema õla nemad minema.

3. Mädaniku ravijuhis: mädaniku peale saab pantud: muste villu, kanebid, kriiti kaabitud, tinapaberit, jänesenahka, pliiatsiga üle viiruda, ja ka paberiraha pannakse peale. Nii kaua saab seda moodi tehtud, kui valu kaub.

4. Silmahaiguste ravijuhend: voeta pohjapoolt ajateiba alt mätas ja vajuteta kolm korda vasta silma. Siis kaabi hõberaha küllest ühiksast kohast selle mätta pääle ja viiakse senna tagasi, sedaviisi kui ennegi oli.

Ravitegevus saab olema ranges kooskõlas Eesti Folkloori Instituudi soovitustega. Vt www.folklore.ee.

 

Tamme Leht