Avaleht Õendus
Õendus
Ortopeediaõdede vastuvõtud muudavad osakonna töö efektiivsemaks Prindi
Neljapäev, 26 Jaanuar 2017 10:13

lk10 ortopeediaoedTraumatoloogia ja ortopeedia kliiniku ortopeedia osakonna õdedel on suur roll osakonna töö ladusamas sujumises – osutades osakonnas ortopeediaõe vastuvõtu teenust. Ortopeediaõe vastuvõttu viivad läbi Ingrid Liimand, Margit Haavik, Alesja Žurbenko, Rita Mehine, Ewa Gens, Maret Aru, Diana Virumäe, Maigi Liivand ja Krista Liiv.


Ortopeediaõe vastuvõtule kutsutakse patsient, kes on käinud ortopeedi vastuvõtul ning on lisatud õla-, põlve- või puusaliigese endoproteesi paigaldamise järjekorda. Pärast operatsioonijärjekorda lisamist, mille pikkus on orienteeruvalt aasta, saab patsient ambulatoorsest vastuvõtust kaasa kogu operatsiooni puudutava infomaterjali.


Osakonna vanemaõde Ingrid Liimand selgitab, et kuna aasta on pikk aeg ning tervisenäitajad võivad olla muutumises, ongi ellu kutsutud enne operatsiooni toimuv ortopeediaõe vastuvõtt. „Õde kutsub patsiendi umbes kaks nädalat enne operatsiooni vastuvõtule, kus kontrollitakse patsiendi tervisenäitajaid ja kaalutakse riske, õpetatakse operatsioonieelset ja -järgset toimetulemist ning nõustatakse nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ selgitab vanemõde. Vastuvõtul kontrollitakse põhjalikult ka patsiendi nahka, et minimaliseerida infektsiooni ohtu. Õde Margit Haavik rõhutab, et vastuvõtule tulles on oluline kaasa võtta perearsti käest operatsioonieelsete analüüside vastused, kõik patsiendi poolt tarvitatavad ravimid ning hambapõletiku välistamiseks hammaste panoraampilt, mis on hinnatud ka hambaarsti poolt. Ühtlasi peaksid patsiendid mõtlema, millised on nende operatsioonijärgse taastumise võimalused ning vajadusel tegema korrektuure elukorraldusse juba enne operatsiooni.


„Olgugi, et selgitustööd tehakse juba enne meiega kohtumist ka ortopeedi vastuvõtul, ei saa mitte kõik patsiendid pärast ortopeediaõe vastuvõttu „luba“ operatsiooniks,“ lausub vanemõde Ingrid Liimand. Näidustused, mil operatsioon on välistatud, on mitmeid – näiteks ülekaal, mille puhul kehamassiindeks on üle 40 ning alkoholi liigtarvitamine. Tubakasõltuvuse korral viivad õed läbi nõustamise, et suunata patsient suitsetamisest vabanema, kuna mittesuitsetajate ravitulemused on oluliselt paremad. „Suitsetamisest rääkides saame uhkusega öelda, et meie osakonnas on sellest vabad kõik õed ja hooldajad,“ rõhutavad ortopeediaõed.


Keerulisemate juhtude puhul konsulteerivad õed nii ortopeedide, sisearsti kui ka anestesioloogiga. Kui patsiendid on kaasuvate või krooniliste haigustega, näiteks diabeet või südamehaigused, küsitakse arvamust ortopeedia osakonna sisearstilt dr Katrin Reimalt. Dr Reima rõhutab, et operatsioonieelne tegevus peab tagama, et plaanilise haige tervis on nii hea kui võimalik. „Lõikus on ju patsiendi enda huvides ning meie kõik soovime, et operatsioon õnnestuks ning patsient saaks sellest maksimaalse kasu,“ lausub dr Reima. Ta kirjeldab, et enim tuleb tegeleda operatsioonieelselt nahaprobleemide, infektsioonide, madala hemoglobiini, krooniliste haiguste ägenemise ning ravimite tarvitamise nõustamisega.


Vastuvõtul annavad õed patsiendile kaasa ka anesteesialehe, mille täitmiseks saab patsient kodus rahulikult aega võtta ning küsimustele võimalikud täpsed vastused anda.


Osakonna juhataja dr Mart Parv kinnitab, et tänu operatsioonieelsele ortopeediaõe vastuvõtule on ravikvaliteet oluliselt tõusnud. „Me ei pruugi kõiki ohukohti patsiendi tervises vastuvõtul märgata, kuna aeg on ju piiratud. Ortopeediaõel on patsiendi tervise kontrollimiseks aega 60 minutit, mis tagab põhjaliku ülevaatuse,“ rõhutab dr Parv.


Just piisav aeg on see, mida tõstavad esile ka patsiendid. Ortopeediaõe Ewa Gensi sõnul on patsiendid väga tänulikud ning isegi üllatunud, kui kuulevad, et õe vastuvõtul on aega kõik tervisenäitajad üle vaadata, hirmud lahti rääkida ning veenduda, et enne endoproteesimist ei tarvitataks valesid ravimeid.


Nii osakonna juhataja kui ka ortopeediaõed ise näevad vastuvõtu suurimat kasu selles, et plaaniline töö katkeb oluliselt vähem, kuna patsientide valmidus endoproteesimiseks kontrollitakse üle juba nädalaid varem. Ka kliiniku sekretär Kaire Kallas, kes hoolitseb operatsioonijärjekordade eest, kinnitab, et plaanilises töös esineb katkestusi oluliselt vähem. „Kui selgub, et patsient ei kvalifitseeru lõikusele, jääb meil ikkagi kaks-kolm nädalat, et broneeritud operatsiooniajale uus patsient leida. Kui varem, aastaid tagasi, tuli patsient endoproteesi paigaldamise operatsioonile ning mingil põhjusel ei olnud sobilik lõikuseks, põhjustas see tühimiku operatsiooniplaanides.“


Küsimuse peale, kuidas õdedele meeldib vastuvõttu teha, sõnab Margit Haavik, et see hoiab tegelikult vaimu värskena. „Iga patsient on erinev nii indiviidina kui ka haigusloo poolest ning ka meie töös kehtib vana tõde, et õpetades õpid ise kõige rohkem.“


Vanemõde Ingrid Liimand jätab lõpetuseks õhku mõtte, et ideaaljuhul võiks selliseid vastuvõtte endoproteesimise eelselt toimuda koguni kaks. Üks vahetult pärast operatsioonijärjekorda lisamist ning teine kaks nädalat enne operatsiooni. „Olgugi, et patsiendid saavad ortopeedi vastuvõtul kõik vajalikud infomaterjalid, ei süvene paljud patsiendid kohe teabesse, milline ettevalmistus aitab neil paremini operatsioonile vastu minna. Kaks nädalat on ka liiga lühike aeg, et jõuaks teha põhjalikku hambaravi, normaliseerida kehakaalu või loobuda suitsetamisest,“ sõnab vanemõde.

 

Helen Kaju

 
Tartu Ülikooli Kliinikumi 2016. aasta parimad õendus- ja hooldustöötajad Prindi
Neljapäev, 22 Detsember 2016 08:50

Iga kalendriaasta lõpus valivad kliinikud ja teenistused parimaid õendus- ja hooldustöötajaid. Valimisprotsess on üksuseti veidi erinev, kuid valituks osutuvad töötajad, kes paistavad silma oma professionaalsete oskuste, hea käitumise ja suhtlemisega. Kliinikumi Hea Tava on samuti abiks parima töötaja hindamisel.

 

Androloogiakeskus

 
Liikumine eakasõbraliku haigla suunas Prindi
Esmaspäev, 26 September 2016 08:55

lk10 L. Puusepa 6Elanikkonna vananedes räägitakse tervishoiuteenuse osutamisel üha enam mõistest „eakasõbralik“. Kuna eakate osakaal patsientide hulgas järjest tõuseb, ühines Tartu Ülikooli Kliinikum koos Lõuna-Eesti Haiglaga 2013. aastal rahvusvahelise liikumisega „Eakasõbralik haigla“. „Eakasõbraliku haigla“ visioon on olla tervishoiuasutus, kus edendatakse eakate inimeste tervist, eneseväärikust ning osalemist oma ravis ja hoolduses.


Selleks, et kaardistada hetkeseis ning seada sihte tulevikuks, hindasid, tõlkisid ning kohandasid kliinikum ja Lõuna-Eesti Haigla 2014. aastal ülemaailmse eakasõbraliku haigla liikumise eestvedaja Shu-TiChiou, MD, PhD, MSc, poolt loodud küsimustiku. Aasta hiljem, 2015, viidi mõlemas haiglas läbi enesehindamine, millele järgnes tulemuste analüüs. Käesolevaks aastaks on valminud parendusplaan ning loomisel on liikumise „Eakasõbralik haigla“ strateegia. Strateegia elluviimine on planeeritud aastatesse 2016–2018, pärast mida tuleb läbi viia korduv enesehindamine.

 

Kliinikumis osales enesehindamisel 16 osakonda 7 kliinikust (hematoloogia-onkoloogia kliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, närvikliinik, kopsukliinik, kirurgiakliinik, sisekliinik, südamekliinik). Hindamiseks valiti osakonnad, kus eakate patsientide osakaal on umbes ≥ 30%. Hindamise läbiviijateks olid õendusjuhid koos meeskonnaga. Enesehindamine toimus neljas kategoorias – juhtimispoliitika; suhtlemine ja teenused; ravi ja hooldusega seotud protsessid ja füüsiline keskkond. Nii on ka hindamise järeldused ja parendusettepanekud jaotunud neljaks valdkonnaks.

 

• Juhtimispoliitika – siinkohal rõhutatakse eakasõbraliku haigla strateegia loomise tähtsust, mille elluviimiseks omakorda on vaja tagada personal, vahendid, õppimisvõimalused. Ühtlasi tuleb kaasata personali strateegiaga seotud otsuste tegemisse, auditeerimisse ja aruandlusesse. Praktiliste saavutuste ja ravitulemuste, organisatsioonikultuuri arengu ning patsientide ja töötajatega seotud muudatuste hindamiseks oleks hea kasutusele võtta kvaliteedi hindamise programm.

 

• Suhtlemine ja teenused – on tähtis, et personal räägiks patsiendiga arusaadavas keeles ning jagaks teavet (haigla lahtiolekuaegadest, teenuste hinnakirjast, ravi- ja uuringuvõimalustest jne) patsiendile eakohasel viisil. Ka kirjalikud infomaterjalid peavad olema eakale patisendile arusaadavad. Lisaks informeerimisele, peab personal kaasama eakaid ja nende perekondi kõigis ravi- ja hoolduse etappides. Haiglas võiksid olla vabatahtlike programmid, et toetada patsiente ja külastajaid haiglasse vastuvõtul, seal liikumisel, transpordil jne ning et aidata ambulatoorsete või statsionaarsete teenuste osutamisel.

 

• Ravi ja hooldus – eduka ravitulemuse saavutamiseks on vajalik vanuselisi ja soolisi erinevusi arvestavate juhiste olemasolu. See aitaks hinnata patsiendi tervise edendamise ja haiguste ennetamisega seotud vajadusi, näiteks eluviisi, toitumist, psühho-sotsiaalset ja majanduslikku staatust, kukkumiste ennetamist. Info tervena vananemise ja seda ohustavate riskide kohta peab olema kättesaadav nii patsientidele, nende peredele, külastajate ja personalile. Lisaks sellele, et eakasõbralikul haiglal peaks olema nimekiri koostööd tegevatest tervishoiu ja sotsiaalteenuste pakkujatest, tuleks koostada koostööpartneritega kava patsiendi ravi järjepidevuse tagamiseks. Kui patsient lahkub haiglast, tuleb talle tagada teave patsiendiorganisatsioonide kohta ning nii patsiendile kui lähedastele kaasa anda arusaadavad juhised.

 

• Füüsiline keskkond – siinses kategoorias, füüsilise keskkonna standarditele vastamise osas, sai kliinikum hindamise käigus kõige positiivsemad tulemused. Keskkond haiglas peab olema turvaline ja mugav. Eakasõbraliku haigla koridorides peaksid olema tugireelingud mõlemal pool seintel, olulised on ka mugavad transpordiühendused. Haigla peaukse juures võiksid olla reisija toomise/viimise ala ja abi pakkuvad töötajad.

 

Eakasõbralik õendusabi kliinikumis
Rääkides parendusettepanekutest spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku ülemõe Külli Uiboga, selgitab ta, et osakondade enesehindamine jäi aega, mil L. Puusepa 6 asuv õendusabimaja ehitus käis suure hooga.

 
ATCN kursusel Prantsusmaal Lyonis Prindi
Esmaspäev, 29 August 2016 08:50

Olen erakorralise meditsiini osakonna õena töötanud 10 aastat. 27. juuni – 30. juuni 2016. aastal sain kliinikumi arendusfondi poolt võimaluse osaleda ATCN kursusel Lyonis Prantsusmaal. ATCN (Advanced Trauma Care For Nurses) kursus õpetab õdesid käsitlema traumapatsienti võimalikult efektiivselt ABCDE põhimõttel. A – airway with cervical spine (hingamisteede kontroll ja kaelakrae), B – breathing with ventialation and oxygenation (ventilatsiooni ja hapniku manustamisega), C – circulation with hemorrhage control and volume replacement (vereringe koos verejooksu kontrolli ja veremahu asendamisega) D – disability (neurologic status) (neuroloogilise staatuse tegemine) and E – exposure/environmental control (lahti riietamine ja esmaste uuringute teostamine). ABCDE põhimõttel haige käsitlus põhineb eluohtlike seisundite kiirel avastamisel ja eluohtlike seisundite kohesel lahendamisel. Järgmise punkti juurde liikumine toimub juhul, kui eelmine punkt on hinnatud heaks antud situatsioonis. A juurest ei liiguta edasi B juurde, kui A punkt ei ole adekvaatselt lahendatud (eluohtlik seisund püsib!).


Minu väljaõpe toimus kolmes jaos. Kursusel osalemiseks tuli läbi töötada üle 500 lehekülje ingliskeelset konspekti (ATCN for student ja ATLS 9th edition). Eeltest tuli sooritada enne kursusele minekut tuginedes mõlemal konspektil. Esimesel ja teisel päeval toimusid loengud koos Lyoni sõjaväe meditsiinitudengitega, kokku oli meid umbes 120. Kolmandal päeval toimusid praktilised töötoad, kus harjutasime ABCDE põhimõtte rakendamist traumahaige käsitluses. Neljanda päeva hommikul toimus teooria eksam, mis sisaldas 40 küsimust koos valikvastustega. Õige vastus oli parim vastus neljast õigest. Järgnes praktiline eksam, mis koosnes kolmest praktilisest ülesandest, neist iga ülesande lahendamiseks oli aega 15 minutit. Eksam kestis kokku kaks ja pool tundi. Eksami sooritasin positiivselt ja oman nüüd sertifikaati, mis annab võimaluse edasi õppida ATCN instruktoriks Eestis.


Mida muudab minu kursusel osalemine kliinikumi jaoks?
Eelkõige õdede teadlikkust, kuidas lühikese aja jooksul teostada traumahaige läbivaatus, et hinnata tema seisundi raskusastet. Traumahaigega võime kokku puutuda nii tööl kui ka väljaspool töökeskkonda (nt autoavarii pealtnägijana, kõrgusest kukkumine jne). ABCDE põhimõtte rakendamine on lihtne ja loogiline, mille tulemusena suudavad õed ühtemoodi mõista traumahaige käsitluse prioriteete. Sama põhimõtet õpetatakse arstidele ATLS kursusel. Läbi meeskonnatöö harjutuste (arstid – õed – põetajad) suudame omavahelist koostööd muuta järjest efektiivsemaks. Usun, et ühtemoodi mõtlemine on suur edasiminek traumahaige käsitluses nii kliinikumis kui üle Eesti.

 

Katre Tombu
Erakorralise meditsiini osakonna vastutav õde

 
Õed ja hooldajad tõstavad terviseharitust Prindi
Esmaspäev, 23 Mai 2016 09:01

Juba kolm aastat on kestnud linnarahvale mõeldud Tervislike Neljapäevade projekt, kus olulist rolli mängivad just meie kliinikumi õed ja hooldajad. Tore on tõdeda, et selle aja jooksul olid nõus rohkem kui 100 õde erinevatest kliinikutest lisaks oma põhitööle panustama meie elanikkonna terviseharituse parandamisele. Tänu osalejate positiivsele tagasisidele ja õendusjuhtide suurepärasele koostööle, oleme leidnud jõudu korraldada tervisepäevi igakuiselt.

 

Sellel aastal käsitletud teemad on olnud mitmekülgsed:

• Jaanuaris keskenduti kirurgiliste haigustega seotud probleemidele, õed andsid nõu, kuidas ennetada alajäsemete veenilaiendeid ning mida teha siis, kui nad on juba tekkinud. Arutleti selle üle, mida teha, et haavad kiiremini paraneks ning näidati, kuidas tuleb hooldada operatsioonihaava kodus.
• Veebruaris selgitasid psühhiaatriakliiniku õed, kuidas muuta enda uneperioodi ühtlasemaks ja ööund kvaliteetsemaks. Arutleti selle üle, kuidas inimeste emotsioonid mõjutavad nende enesetunnet.
• Märtsis viisid esmakordselt õpitoa läbi kliinikumi hooldajad. Tervisepäeva külastajad said proovida, kuidas on ergonoomiliselt õige voodihaiget keerata, tema mähkmeid vahetada ja teda ratastooli istuma aidata lihtsate koduste abivahenditega.
• Aprillis selgitasid hematoloogia-onkoloogia kliiniku õed, kuidas märgata vähkkasvajate esmaseid sümptomeid. Arutleti selle üle, kuidas mõjutab ja muudab vähidiagnoos inimese seksuaalsust.

 

Täname südamest tublisid kolleege, kes aitasid sisustada tervisepäevi:

 

Tervisepäeva meeskonna liikmed: Gerttu Naruski, Agnes Anton, Kaidi Rakko, Anneli Jaska, Kristi Tamela, Triinu Kurvits, Maarika Jaguson, Erli Vain, Kristina Majuri, Kadri Tõnnis, Aliis Laidver, Irina Jelagina, Liia Ilves, Sigrit Kõiv, Kristiina Virro, Marika Raud, Pille Mekk, Riina Kaeramaa.

 

Kirurgiakliiniku õed: Annika Jantra, Anzela Rementsova ja Mirje Jürgenson.

 

Psühhiaatriakliiniku õed: Kätlin Padesaar, Monika Punapart, Merle Lahe, Ragne Tamm, Triin Laurits, Ketlin Veeväli, Merle Taevik-Valk ja Tiiu Tali.

 

Hooldajad: Reeda Kütt, Renate Maria Oja ja Ene Ostrat.

 

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku õed: Natalja Luppova, Lemme-Liis Aruväli ja Heleri-Mall Roosmäe.

 

Südamekliiniku õed: Agnes Mikk, Tatjana Jušinski ja füsiaatriaõde Tatjana Jevdokimova.

 

Infektsioonikontrolli teenistuse õed: Maris Mikksaar ja õde Reelika Laht.

 

Lastekliiniku õed: Olga Šveikina ja Annika Reiljan.

 

Suur tänu kliinikumi ülemõele Tiina Freimannile meeldiva ja efektiivse koostöö eest!

 

Margarita Milihhina
Tervislike Neljapäevade juht

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 1 / 16