Avaleht Õendus
Õendus
Tartu Ülikooli Kliinikumi 2016. aasta parimad õendus- ja hooldustöötajad Prindi
Neljapäev, 22 Detsember 2016 08:50

Iga kalendriaasta lõpus valivad kliinikud ja teenistused parimaid õendus- ja hooldustöötajaid. Valimisprotsess on üksuseti veidi erinev, kuid valituks osutuvad töötajad, kes paistavad silma oma professionaalsete oskuste, hea käitumise ja suhtlemisega. Kliinikumi Hea Tava on samuti abiks parima töötaja hindamisel.

 

Androloogiakeskus

 
Liikumine eakasõbraliku haigla suunas Prindi
Esmaspäev, 26 September 2016 08:55

lk10 L. Puusepa 6Elanikkonna vananedes räägitakse tervishoiuteenuse osutamisel üha enam mõistest „eakasõbralik“. Kuna eakate osakaal patsientide hulgas järjest tõuseb, ühines Tartu Ülikooli Kliinikum koos Lõuna-Eesti Haiglaga 2013. aastal rahvusvahelise liikumisega „Eakasõbralik haigla“. „Eakasõbraliku haigla“ visioon on olla tervishoiuasutus, kus edendatakse eakate inimeste tervist, eneseväärikust ning osalemist oma ravis ja hoolduses.


Selleks, et kaardistada hetkeseis ning seada sihte tulevikuks, hindasid, tõlkisid ning kohandasid kliinikum ja Lõuna-Eesti Haigla 2014. aastal ülemaailmse eakasõbraliku haigla liikumise eestvedaja Shu-TiChiou, MD, PhD, MSc, poolt loodud küsimustiku. Aasta hiljem, 2015, viidi mõlemas haiglas läbi enesehindamine, millele järgnes tulemuste analüüs. Käesolevaks aastaks on valminud parendusplaan ning loomisel on liikumise „Eakasõbralik haigla“ strateegia. Strateegia elluviimine on planeeritud aastatesse 2016–2018, pärast mida tuleb läbi viia korduv enesehindamine.

 

Kliinikumis osales enesehindamisel 16 osakonda 7 kliinikust (hematoloogia-onkoloogia kliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, närvikliinik, kopsukliinik, kirurgiakliinik, sisekliinik, südamekliinik). Hindamiseks valiti osakonnad, kus eakate patsientide osakaal on umbes ≥ 30%. Hindamise läbiviijateks olid õendusjuhid koos meeskonnaga. Enesehindamine toimus neljas kategoorias – juhtimispoliitika; suhtlemine ja teenused; ravi ja hooldusega seotud protsessid ja füüsiline keskkond. Nii on ka hindamise järeldused ja parendusettepanekud jaotunud neljaks valdkonnaks.

 

• Juhtimispoliitika – siinkohal rõhutatakse eakasõbraliku haigla strateegia loomise tähtsust, mille elluviimiseks omakorda on vaja tagada personal, vahendid, õppimisvõimalused. Ühtlasi tuleb kaasata personali strateegiaga seotud otsuste tegemisse, auditeerimisse ja aruandlusesse. Praktiliste saavutuste ja ravitulemuste, organisatsioonikultuuri arengu ning patsientide ja töötajatega seotud muudatuste hindamiseks oleks hea kasutusele võtta kvaliteedi hindamise programm.

 

• Suhtlemine ja teenused – on tähtis, et personal räägiks patsiendiga arusaadavas keeles ning jagaks teavet (haigla lahtiolekuaegadest, teenuste hinnakirjast, ravi- ja uuringuvõimalustest jne) patsiendile eakohasel viisil. Ka kirjalikud infomaterjalid peavad olema eakale patisendile arusaadavad. Lisaks informeerimisele, peab personal kaasama eakaid ja nende perekondi kõigis ravi- ja hoolduse etappides. Haiglas võiksid olla vabatahtlike programmid, et toetada patsiente ja külastajaid haiglasse vastuvõtul, seal liikumisel, transpordil jne ning et aidata ambulatoorsete või statsionaarsete teenuste osutamisel.

 

• Ravi ja hooldus – eduka ravitulemuse saavutamiseks on vajalik vanuselisi ja soolisi erinevusi arvestavate juhiste olemasolu. See aitaks hinnata patsiendi tervise edendamise ja haiguste ennetamisega seotud vajadusi, näiteks eluviisi, toitumist, psühho-sotsiaalset ja majanduslikku staatust, kukkumiste ennetamist. Info tervena vananemise ja seda ohustavate riskide kohta peab olema kättesaadav nii patsientidele, nende peredele, külastajate ja personalile. Lisaks sellele, et eakasõbralikul haiglal peaks olema nimekiri koostööd tegevatest tervishoiu ja sotsiaalteenuste pakkujatest, tuleks koostada koostööpartneritega kava patsiendi ravi järjepidevuse tagamiseks. Kui patsient lahkub haiglast, tuleb talle tagada teave patsiendiorganisatsioonide kohta ning nii patsiendile kui lähedastele kaasa anda arusaadavad juhised.

 

• Füüsiline keskkond – siinses kategoorias, füüsilise keskkonna standarditele vastamise osas, sai kliinikum hindamise käigus kõige positiivsemad tulemused. Keskkond haiglas peab olema turvaline ja mugav. Eakasõbraliku haigla koridorides peaksid olema tugireelingud mõlemal pool seintel, olulised on ka mugavad transpordiühendused. Haigla peaukse juures võiksid olla reisija toomise/viimise ala ja abi pakkuvad töötajad.

 

Eakasõbralik õendusabi kliinikumis
Rääkides parendusettepanekutest spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku ülemõe Külli Uiboga, selgitab ta, et osakondade enesehindamine jäi aega, mil L. Puusepa 6 asuv õendusabimaja ehitus käis suure hooga.

 
ATCN kursusel Prantsusmaal Lyonis Prindi
Esmaspäev, 29 August 2016 08:50

Olen erakorralise meditsiini osakonna õena töötanud 10 aastat. 27. juuni – 30. juuni 2016. aastal sain kliinikumi arendusfondi poolt võimaluse osaleda ATCN kursusel Lyonis Prantsusmaal. ATCN (Advanced Trauma Care For Nurses) kursus õpetab õdesid käsitlema traumapatsienti võimalikult efektiivselt ABCDE põhimõttel. A – airway with cervical spine (hingamisteede kontroll ja kaelakrae), B – breathing with ventialation and oxygenation (ventilatsiooni ja hapniku manustamisega), C – circulation with hemorrhage control and volume replacement (vereringe koos verejooksu kontrolli ja veremahu asendamisega) D – disability (neurologic status) (neuroloogilise staatuse tegemine) and E – exposure/environmental control (lahti riietamine ja esmaste uuringute teostamine). ABCDE põhimõttel haige käsitlus põhineb eluohtlike seisundite kiirel avastamisel ja eluohtlike seisundite kohesel lahendamisel. Järgmise punkti juurde liikumine toimub juhul, kui eelmine punkt on hinnatud heaks antud situatsioonis. A juurest ei liiguta edasi B juurde, kui A punkt ei ole adekvaatselt lahendatud (eluohtlik seisund püsib!).


Minu väljaõpe toimus kolmes jaos. Kursusel osalemiseks tuli läbi töötada üle 500 lehekülje ingliskeelset konspekti (ATCN for student ja ATLS 9th edition). Eeltest tuli sooritada enne kursusele minekut tuginedes mõlemal konspektil. Esimesel ja teisel päeval toimusid loengud koos Lyoni sõjaväe meditsiinitudengitega, kokku oli meid umbes 120. Kolmandal päeval toimusid praktilised töötoad, kus harjutasime ABCDE põhimõtte rakendamist traumahaige käsitluses. Neljanda päeva hommikul toimus teooria eksam, mis sisaldas 40 küsimust koos valikvastustega. Õige vastus oli parim vastus neljast õigest. Järgnes praktiline eksam, mis koosnes kolmest praktilisest ülesandest, neist iga ülesande lahendamiseks oli aega 15 minutit. Eksam kestis kokku kaks ja pool tundi. Eksami sooritasin positiivselt ja oman nüüd sertifikaati, mis annab võimaluse edasi õppida ATCN instruktoriks Eestis.


Mida muudab minu kursusel osalemine kliinikumi jaoks?
Eelkõige õdede teadlikkust, kuidas lühikese aja jooksul teostada traumahaige läbivaatus, et hinnata tema seisundi raskusastet. Traumahaigega võime kokku puutuda nii tööl kui ka väljaspool töökeskkonda (nt autoavarii pealtnägijana, kõrgusest kukkumine jne). ABCDE põhimõtte rakendamine on lihtne ja loogiline, mille tulemusena suudavad õed ühtemoodi mõista traumahaige käsitluse prioriteete. Sama põhimõtet õpetatakse arstidele ATLS kursusel. Läbi meeskonnatöö harjutuste (arstid – õed – põetajad) suudame omavahelist koostööd muuta järjest efektiivsemaks. Usun, et ühtemoodi mõtlemine on suur edasiminek traumahaige käsitluses nii kliinikumis kui üle Eesti.

 

Katre Tombu
Erakorralise meditsiini osakonna vastutav õde

 
Õed ja hooldajad tõstavad terviseharitust Prindi
Esmaspäev, 23 Mai 2016 09:01

Juba kolm aastat on kestnud linnarahvale mõeldud Tervislike Neljapäevade projekt, kus olulist rolli mängivad just meie kliinikumi õed ja hooldajad. Tore on tõdeda, et selle aja jooksul olid nõus rohkem kui 100 õde erinevatest kliinikutest lisaks oma põhitööle panustama meie elanikkonna terviseharituse parandamisele. Tänu osalejate positiivsele tagasisidele ja õendusjuhtide suurepärasele koostööle, oleme leidnud jõudu korraldada tervisepäevi igakuiselt.

 

Sellel aastal käsitletud teemad on olnud mitmekülgsed:

• Jaanuaris keskenduti kirurgiliste haigustega seotud probleemidele, õed andsid nõu, kuidas ennetada alajäsemete veenilaiendeid ning mida teha siis, kui nad on juba tekkinud. Arutleti selle üle, mida teha, et haavad kiiremini paraneks ning näidati, kuidas tuleb hooldada operatsioonihaava kodus.
• Veebruaris selgitasid psühhiaatriakliiniku õed, kuidas muuta enda uneperioodi ühtlasemaks ja ööund kvaliteetsemaks. Arutleti selle üle, kuidas inimeste emotsioonid mõjutavad nende enesetunnet.
• Märtsis viisid esmakordselt õpitoa läbi kliinikumi hooldajad. Tervisepäeva külastajad said proovida, kuidas on ergonoomiliselt õige voodihaiget keerata, tema mähkmeid vahetada ja teda ratastooli istuma aidata lihtsate koduste abivahenditega.
• Aprillis selgitasid hematoloogia-onkoloogia kliiniku õed, kuidas märgata vähkkasvajate esmaseid sümptomeid. Arutleti selle üle, kuidas mõjutab ja muudab vähidiagnoos inimese seksuaalsust.

 

Täname südamest tublisid kolleege, kes aitasid sisustada tervisepäevi:

 

Tervisepäeva meeskonna liikmed: Gerttu Naruski, Agnes Anton, Kaidi Rakko, Anneli Jaska, Kristi Tamela, Triinu Kurvits, Maarika Jaguson, Erli Vain, Kristina Majuri, Kadri Tõnnis, Aliis Laidver, Irina Jelagina, Liia Ilves, Sigrit Kõiv, Kristiina Virro, Marika Raud, Pille Mekk, Riina Kaeramaa.

 

Kirurgiakliiniku õed: Annika Jantra, Anzela Rementsova ja Mirje Jürgenson.

 

Psühhiaatriakliiniku õed: Kätlin Padesaar, Monika Punapart, Merle Lahe, Ragne Tamm, Triin Laurits, Ketlin Veeväli, Merle Taevik-Valk ja Tiiu Tali.

 

Hooldajad: Reeda Kütt, Renate Maria Oja ja Ene Ostrat.

 

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku õed: Natalja Luppova, Lemme-Liis Aruväli ja Heleri-Mall Roosmäe.

 

Südamekliiniku õed: Agnes Mikk, Tatjana Jušinski ja füsiaatriaõde Tatjana Jevdokimova.

 

Infektsioonikontrolli teenistuse õed: Maris Mikksaar ja õde Reelika Laht.

 

Lastekliiniku õed: Olga Šveikina ja Annika Reiljan.

 

Suur tänu kliinikumi ülemõele Tiina Freimannile meeldiva ja efektiivse koostöö eest!

 

Margarita Milihhina
Tervislike Neljapäevade juht

 
Bronhoskoopiaalane koolitus Amsterdamis Prindi
Neljapäev, 24 Märts 2016 08:56

lk9 Agne Saar28.–30. oktoobril avanes minul, minu asendusõel Riina Kubjal ja kahel noorel arstil (Katre Jürgensonil ja Indrek Bennol) suurepärane võimalus käia Amsterdamis bronhoskoopiaalasel koolitusel „Modules in Bronchoscopy 2015". Koolitus toimus Amsterdami Ülikooli Meditsiinikeskuses (VUMC) ja seal osalemine sai teoks tänu meie ülemõe Carine Grossi organiseerimisele ja kliinikumi arendusfondi toetusele.


Olen kliinikumi kopsukliiniku bronhoskoopia kabinetis töötanud alates 2000. aastast ja see oli minu esimene väliskoolitus. Kahjuks on Eestis bronhoskoopia kabinetis töötavaid õdesid vähe ja seega ei ole eriti ka sellealaseid koolitusi. Siiani olen pidanud iseseisvalt otsima erialaseid artikleid ja uue aparatuuri soetamisel on koolitus läbi viidud maaletooja firma poolt kabinetis või on arstid käinud väliskoolitusel ning pärast uusi teadmisi õele edasi andnud. Seda suurem oli rõõm minna Amsterdami ja läbida põhjalik programm oma erialal.


Koolitus oli mõeldud nii arstidele kui ka õdedele. Paraku olime meie kaks ainukesed koolitusel osalevad õed ning meile organiseeriti eraldi kaks õde, kes rääkisid tööst nende haiglas. Hommikupoolikutel toimusid loengud ja pärastlõunatel oli praktiline koolitus töötoas. Loengutel käsitleti põhjalikult bronhoskoopiat puudutavaid teemasid: bronhoskoopia ajalugu, bronhoskoopide puhastust ja desinfektsiooni, bronhiaalpuu anatoomiat, bronhoskoopia olemust, patsiendi ettevalmistust, analüüside võtmise tehnikaid ja analüüside käsitlust, nõelaspiratsiooni tehnikaid (nii „pimesi" kui ka ultrahelibronhoskoobiga), verejooksu peatamist, biopsiate võtmist, krüobiopsia võtmist (külmutamise teel võetav analüüs) ning krüoteraapiat, elektrokauteri käsitlust ja võimalusi, laseri kasutamist, bronhiklapi paigaldamist, jäiga bronhoskoobi kasutamist ning tutvustati ka erinevaid bronhiaalpuu stente, paigaldamise tehnikaid ja vastavaid instrumente. Loengutel näidati videoid erinevatest protseduuridest ja juhtumitest. Eriti huvitavaks tegi koolituse see, et pärast teatud teema läbimist läksime töötuppa ja tegime vastavad protseduurid käeliselt läbi. Seda nii omaette, kui ka koos Eesti arstidega, st ühtse meeskonnana. Kuna õdedest olime meie kahekesi, saime me näidata oma oskusi ka mujalt riikidest tulnud arstidele ja abistada neid erinevatel protseduuridel (instrumentide kasutamisel, verejooksu peatamisel jms). Selgus, et Eesti õdedel on tunduvalt rohkem kohustusi ja vastutust võrreldes Amsterdami õdedega. Tore oli veenduda, et Eestis on meditsiin väga heal tasemel ja enamus protseduure, mida tehakse välismaal, tehakse ka siin. Olen kindel, et õdedele on sellised koolitused väga motiveerivad ja vajalikud.


Bronhoskoopia kabinet
Võrreldes eelnevate aastatega on kabineti töö muutunud tunduvalt keerulisemaks ja tehtavate protseduuride nimekiri üha täieneb. Aparatuuri lisandumisega tuleb personalil end pidevalt täiendada. Juba mitmendat aastat on meil kasutusel ultrahelibronhoskoopia (EBUS), mille käigus punkteeritakse bronhiseina taga olevaid suurenenud lümfisõlmi või tuumorimassi. See eeldab head meeskonnatööd ja oskusi. Huvitav on ka krüoteraapia, mille käigus võetakse koe külmutamise abil biopsiaid või eemaldatakse tuumorimassi. Vahel tuleb ette võõrkehade eemaldamist hingamisteedest ja aastate jooksul on pandud ka mõned stendid kitsenenud bronhidesse või trahheasse. Bronhoskoopiaid ei tee me ainult kabinetis, keerulisemad protseduurid toimuvad üldanesteesias opitoas. Lisaks käime intensiivravi osakondades nö ravibronhoskoopiaid tegemas. Seega ei ole harvad juhud need, kui pakime oma tarvikud kokku ja liigume ringi ka teistes osakondades.


Bronhoskoopia kabineti õe töö on huvitav, kuid vajab siiski teatavat väljaõpet ja kogemusi. 2012. aastal loodi Eesti Endoskoopiaõdede Ühing, millesse ka mina kuulun. Ühingu eesmärgiks on eriala edasiarendamine läbi endoskoopiaõdede erialaste teadmiste ning haridustaseme tõstmise. Igal kevadel ja sügisel toimub konverents, kus käsitletakse aktuaalseid endoskoopiaalaseid teemasid ja tore on vahelduseks ka teiste õdedega üle Eesti kokku saada ja muljeid vahetada.

 

Agne Saar
Pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakond, bronhoskoopia kabinet

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 1 / 16