Ajakirja Eesti Arst preemia laureaadid

  • 2023. aastal „Implanteeritavate südameaparaatide kaug-kodujälgimine”, mille autoriks Nikita Umov ning juhendajaks Priit Kampus, Eesti Arst 2022;101:487–93. 
  • 2022. aastal:
     „Põhja-Eesti Regionaalhaigla rindkerekasvajate andmekogu: rindkerekasvajate diagnostika ja ravi arengusuundumused 2015.–2019. aastal“, Ann Valter, Karin Ojala, Diana Saranova, Darja Altuhhova, Regina Rooneem, Tõnu Vanakesa, Kersti Oselin. Eesti Arst 2021;100(11):621– 630.
    “Antibiootikumide kasutamine ja antimikroobne resistentsus COVID-19- pandeemia ajajärgul“, Ülar Allas, Kaidi Telling, Tanel Tenson. Eesti Arst 2021; 100(2):95–101
  • 2021. aastal “Mürgistus paratsetamooliga. Uurimisest ja ravitaktika valikust erakorralise meditsiini arstile”. Tanel Lepik. Eesti Arst 2020; 99(7):409–418.
  • 2020. aastal:
    „Reumatoidartriidi patsientide haigestumus tuberkuloosi enne ja pärast bioloogilise ravi kasutuselevõttu Eestis: kahe perioodi võrdlus“. Karin Laas, Carmen Marianne Teär, Lea Pehme, Piret Viiklepp, Krista Fischer, Marika Tammaru. Eesti Arst 2019; 98(10):555–560.
    „Rasestumisvastaste meetodite kasutamine 16–44 aastaste naiste hulgas Eestis: levimus, sotsiaal-majanduslikud ja tervishoiuteenustega seotud võimalikud barjäärid“. Katri Ottep, Made Laanpere, Inge Ringmets. Eesti Arst 2019; 98(3):135–143.
  • 2019. aastal Ene Pärna, Anu Aluoja, Külli Kingo „Krooniliste dermatoosidega patsientide emotsionaalne seisund ja elukvaliteet, seosed isiksuseomadustega“. (Eesti Arst 2018; 97(3):124–132)
  • 2018. aastal:
    Hans-Erik Ehrlich, Alar Sõrmus, Alar Rokk, Juri Karjagin „Perioperatiivne maosisu aspiratsioon Tartu Ülikooli Kliinikumis“ (Eesti Arst 2017; 96(10):589–596) ning
    Mari-Liis Zimmermann, Kaire Innos, Pille Härmaorg, Margit Mägi, Aleksei Baburin, Tiiu Aareleid „Vähihaigestumus 2009–2013 ja 20 aasta trendid Eestis“ (Eesti Arst 2017; 96(1):11–20).
  • 2017. aastal Kaja Rahu ja Mati Rahu „Tšernobõli veteranide Eesti kohortuuring: vähihaigestumus 1986–2012 ja suremus 1986–2014.“ (Eesti Arst 2016; 95(9):575–80.)
  • 2016. aastal „Kolorektaalvähi sõeluuringu kulutõhusus Eestis“. Artikli autorid on Oliver Nahkur, Agnes Männik, Tiit Suuroja, Eva Juus, Triin Võrno, Rainer Reile, Raul-Allan Kiivet. (Eesti Arst 2015; 94(11):652–659)
  • 2015. aastal Paul-Sander Vahi, Mart Kals, Leho Kõiv ja Mark Braschinsky „Operatsiooni eel tehtud kortikosteroidsüsted on seotud karpaalkanali sündroomi kirurgilise ravi halvema kaugtulemusega“. (Eesti Arst 2014; 93(6):324–329)
  • 2014. aastal “Tsüstiline fibroos-Eesti patsientide kliinilised andmed 2011. aastal” Reet Moor, Kaja Julge, Mari Kivivare, Karin Puks, Urve Putnik, Tiina Kahre ja Maire Vasar. (Eesti Arst 2013; 92(4):186-94)
  • 2013. aastal Merike Jõgiste, Maire Lubi, Aleksander Sipria ja Tarvo Rajasalu „Mitmepalgeline feokromotsütoom: raske südamepuudulikkusega avaldunud haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade”. (Eesti Arst 2012; 91(10):556–564)
  • 2012. aastal Maie Tali artikli eest “Põlveliigese osteoartroosiga naispatsientide liikumisfunktsiooni ja elukvaliteedi taastumine endoproteesimise järel”.
  • 2011. aastal Heili Varendi „Vastsündinute haigestumus ja suremus Eestis 2007-2008“.