Avaleht
Doktorandistipendiumi pälvisid dr Sanna Puusepp ja dr Kaspar Tootsi Prindi
Neljapäev, 24 November 2016 09:14

lk1 Sanna PuuseppA. Tennuslk1 Kaspar TootsiÕppeaasta alguses nimetas Tartu Ülikooli Kliinikumi doktorandistipendiumi komisjon uuteks stipendiaatideks dr Sanna Puusepa ja dr Kaspar Tootsi. Komisjoni kuulusid kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, nahakliiniku juhataja professor Külli Kingo ning meestekliiniku juhataja dr Margus Punab.


Dr Sanna Puusepp on lõpetanud 2013. aastal Tartu ülikoolis arstiteaduse eriala, mille järgselt astus ta samal aastal meditsiinigeneetika residentuuri. 2016. aastast õpib dr Sanna Puusepp Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudis doktoriõppes meditsiinigeneetika erialal.

 

 

Dr Sanna Puusepp: Minu doktoritöö pealkiri on „Kongenitaalsete ja mitokondriaalsete müopaatiate molekulaargeneetiliste ja morfoloogiliste kui ka ultrastruktuursete uuringutulemuste võrdlus ning nende epidemioloogia Eestis“.


Oma doktoritöös analüüsin ma kaasasündinud pärilike lihashaigustega patsientide fenotüüpi, lihase patomorfoloogiat ja ka ultrastruktuurset patoloogiat ning genotüüpi. Nende haiguste alla kuuluvad kongenitaalsed müopaatiad, kongenitaalsed lihasdüstroofiad, mõned metaboolsed müopaatiad, kaasa arvatud mitokondriaalsed müopaatiad, kongenitaalsed müasteenilised sündroomid ja kongenitaalne müotooniline düstroofia.


Minu doktoritöö eesmärkideks on esiteks hinnata kaasasündinud pärilike lihashaiguste epidemioloogiat Eestis, kirjeldada nende haiguste Eesti-spetsiifilist geneetilist tausta ning koostada diagnostiline algoritm nende haiguste jaoks Eesti lastel. Teiseks võimaldab minu uurimistöö avastada uusi haigusseoselisi patogeenseid mutatsioone kaasasündinud lihashaigustega patsientidel, leida fenotüübi, morfotüübi ja genotüübi vahelisi seoseid ning kirjeldada nende haiguste kulgu. Kogu antud informatsioon parendab kaasasündinud lihashaiguste diagnostikat ning tagab patsientidele kiirema ja varasema etioloogilise diagnoosi, mis omakorda võimaldab hinnata ravivõimalusi, haiguse prognoosi ning pakkuda vanematele ja tulevikus ka patsiendile prenataalset geneetilist diagnostikat. Samuti on üheks eesmärgiks analüüsida, kas lihasbiopsia uuringut peaks teostama enne molekulaargeneetilisi analüüse või mitte. See küsimus on kerkinud oluliseks teemaks seoses geneetiliste tehnoloogiate kiire arenguga.


Põhjalikumalt uurin oma doktoritöös mitokondriaalseid müopaatiaid. Analüüsin lihase patomorfoloogilisi aspekte ning fenotüübi-genotüübi vahelisi korrelatsioone patsientidel, kellel on kliiniline kahtlus mitokondriaalsele haigusele. Hindan mitokondriaalsete haiguste kliiniliste kriteeriumite korrelatsioone antud patsientide genotüübiga ning sekundaarse mitokondriopaatia esinemist antud kohordis. Lisaks on minu doktoritöö eesmärgiks leida seoseid mitokondrite ultrastruktuursete muutuste ja genotüübi vahel mitokondriaalsete müopaatiatega patsientidel, mida siiamaani uuritud ei ole, kuid mis võib anda olulisi viiteid suunamaks geneetilisi uuringuid. Samuti määratlen mitokondriopaatiate spektrumi, mille puhul lihasbiopsia ja mitokondrite ultrastruktuurne analüüs ei panusta diagnoosimisse nagu näiteks Leigh sündroom.lk1 Ounap Katrin Tennus


Juhendaja professor Katrin Õunap: "Tunnen Sanna Puusepa 2014. aasta kevadest alates, mil ta tuli VI kursuse üliõpilasena kliinilise geneetika keskusesse ja tundis huvi meditsiinigeneetika erialale spetsialiseerumise vastu. Sanna Puusepa meditsiinigeneetika kitsamaks alaerialaks on lihase biopsiate patomorfoloogiline uurimine. Ta alustas sellealaseid õpinguid dotsent Andres Piirsoo juhendamisel juba meditsiinigeneetika residentuuri esimesel aastal ja on näidanud ülesse suurt huvi antud valdkonna vastu. Sanna on oma iseloomult väga töökas ja põhjalik ning talle on just sobinud individualiseeritud laboritööle spetsialiseerumine."

 

Teine kliinikumi doktoriõppe stipendiaat dr Kaspar Tootsi on lõpetanud samuti Tartu ülikoolis arstiteaduse eriala aastal 2013. Samal aastal asus ta ka arstiteaduste doktorantuuri ning käesolevast aastast on dr Tootsi ortopeedia eriala resident.


Dr Kaspar Tootsi: Minu teadustöö keskendub osteoartroosi uurimisele. Tegemist on kõige sagedasema liigeshaigusega, mille esinemissagedus on tõusutendentsiga. Selle taga seisab põhiliste riskifaktorite (ühiskonna vananemine, ülekaal, ebapiisav füüsiline koormus) esinemissageduse tõus. Olenemata haiguse suurest levikust, mis teeb ta oluliseks nii arstidele, teadlastele kui ka ravimitööstusele, ei ole tänaseni haiguse kulgu mõjutavat ravi. Haiguse patogenees on keeruline ja paljuski veel ebaselge.


Minu doktoritöö pealkiri on „Osteoartroosi kardiovaskulaarne ja metaboloomiline profileerimine“. Täpsemalt keskendun osteoartroosi ja arterite jäikuse vaheliste seoste uurimisele ning madalmolekulaarsete metaboliitide kindlakstegemisele. Uued biomarkerid aitaksid kaasa haiguse varasemale diagnoosimisele ja kulu hindamisele. Plaanis on jätkata uuringuga ka pärast doktoritöö valmimist ja selgitada osteoartroosiga patsientide arterite jäikuse ja erinevate seerumi biomarkerite muutusi pärast endoproteesimist.


lk1 Martson Aare TammeaidJuhendaja dotsent Aare Märtson: Artroosi, varemalt ka tuntud kui kõhre kulumishaigust esineb sageli ja on palju uuritud. Viimased seisukohad kinnitavad artroosi kui põletikulise haiguse olemust. Kliiniliselt on eristatavad haiguse eri tüübid, kuid neid ei ole võimalik klassifitseerida. See on tinginud vajaduse artroosi markerite otsinguks. Artroosi ja vereringehaiguste seostes on olnud vähe teada. Dr Kaspar Tootsi on edukalt demonstreerinud oma uurimistöös, et artroosihaigetel on suurenenud aordi jäikus, et artroosi raskusaste on seotud adipokiinidega ja oksüdatiivse stressiga. Selle informatsiooni ettekandmine on rahvusvahelistel konverentsidel tekitanud elava diskussiooni ja soovituse kindlasti vastavasuunaliste uuringutega jätkata. Lõpuks ja mitte vähemolulisena on Kaspari juhendamine hea näide kliinilise meditsiini instituudi ja biomeditsiini instituudi heast koostööst. Kaspar Tootsi teised juhendajad on professor Mihkel Zilmer ja dr Jaak Kals.


Tartu Ülikooli Kliinikumi doktorandistipendium

Eelmise aasta sügisest annab Tartu Ülikooli Kliinikum iga õppeaasta alguses välja kuni kaks doktorandistipendiumi, mille eesmärk on soodustada teadustöö tegemist. Stipendiumit saavad taotleda kliinilistel erialadel arstiteaduskonna doktorantuuris õppivad ja kliinikumis töötavad arst-residendid ja arst-õppejõud ning arstid. Täiskoormusega õppiv doktorant saab stipendiumi kuni töö valmimiseni, ent mitte kauem, kui on nominaalne õppeaeg.

Eelmisel, 2015. aastal, osutusid stipendiaatideks dr Kati Toom närvikliinikust ja dr Kalev Nõupuu silmakliinikust.

 

Kliinikumi Leht

 
Kliinikumi teadustöö preemia pälvis ettekanne „Kollageenimplantaat vs mitomütsiin C“ Prindi
Neljapäev, 27 Oktoober 2016 08:07

lk1 dr Kaljurand preemia14. oktoobril anti Tartu ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva raames meditsiiniteaduste valdkonna dekaani vastuvõtul välja kliinikumi teadustöö preemia. 2016. aasta teadustöö tiitli pälvis silmakliiniku juhata dr Kuldar Kaljurand ettekande „Kollageenimplantaat vs mitomütsiin C“ eest. Preemia andis üle Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur.


Dr Kuldar Kaljuranna teadustöö eesmärk oli võrrelda silma siserõhu (IOP) langetamisel kahte ravimeetodit. Glaukoom ehk roheline kae on nägemisnärvi neuropaatia, mida iseloomustab nägemisnärvi diski ekskavatsiooni süvenemine ja vaatevaljadefektide väljakujunemine. Haiguse peamiseks riskiteguriks on tõusnud silma siserõhk. Seni on olnud ainsaks glaukoomi tõenduspõhiseks ravivõtteks on IOP langetamine. Kasutatakse on IOPd langetavaid silmatilku, laserprotseduure ja eelnevatega ebaeduka ravi korral operatiivset ravi. Fistuliseerivate lõikuste kuldstandard on siiani trabekulektoomia. Armistumise ja fistuli kiire sulgumise vältimiseks kasutatakse mitomutsiin C-d (MMC), millel on aga mitmeid kõrvaltoimeid. Alternatiivina on kasutusel ka kollageen(kseno)transplantaat.

 

Ravimeetodite uurimiseks viidi läbi kohortuuring, milles võrreldi kahes rühmas (kollageenimplantaat ja MMC), kus kummaski oli 20 sarnase haiguseprofiiliga, (IOP ja kasutatud ravimid), patsienti. Operatsioonijärgsed visiidid toimusid 1., 7. ja 14. päeval ning 1., 2., 3., 6. ja 12. kuul. Lisaks hinnati filtratsioonipadja morfoloogiat ning lokaalseid kõrvaltoimeid.

 

Uurimuse tulemused näitasid, et operatsioonieelne silma IOP oli mõlemas rühmas sarnane, vastavalt 33,8 ja 32,5 mm Hg. Silmasiserõhk oli kahe rühma vahel esimese kolme kuu jooksul võrreldav: 1. päeval (vastavalt) 7,8 ja 10,0 mm Hg, 3. kuul 13,3 ja 11,8 mm Hg. Alates 3. kuust hakkas kollageenimplantaadi rühmas IOP tõusma. Aasta möödudes oli IOP vastavalt 18,4 ja 12,4 mm Hg (p = 0,02). Soovitava IOP tagamiseks pidid aasta möödudes 11 patsienti kollageenimplantaadi ja 4 MMC-rühmast kasutama lisaks ühte IOPd langetavat medikamenti. Operatsioonijärgsetest komplikatsioonidest esines hüpotooniat ja madalat eeskambrit 5 patsiendil MMC ning 2-l kollageenimplantaadi rühmast. Eelnevast tingitult oli tüsistusena soonkesta irdumine 4 patsiendil MMC-rühmast. Jälgimisperioodi vältel moodustus kliiniliselt oluline katarakt 2 patsiendil MMC-rühmast. Tsüstiline filtratsioonipadi moodustus aasta möödudes lõikusest vastavalt 2 ja 5 patsiendil.

 

Näitajaid arvestades saab öelda, et trabekulektoomia kollageenimplantaadiga jääb ravitulemustes IOP langetamises MMCga meetodile alla, andes samas parema postoperatiivse komplikatsioonide profiili.

 

Preemiaga tunnustamine tuli silmakliiniku juhatajale dr Kuldar Kaljurannale ootamatult: „Tegu on väga meeldiva üllatusega. Ja seda rõhuga sõnadel nii meeldiv kui üllatus. Kõige suurem tänu ja tunnustus on muidugi õnnestunud lõikus ja ravitud haigusjuht ise, kuid selline kolleegidepoolne tunnustus on väga väärtuslik ja küllap ka väga vajalik. Püüame siinpool taset ka hoida.“


Kliinikumi teadustööpreemia määratakse ühele Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimuval õppejõudude ja teadurite teaduskonverentsil esitatavale kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile. Sel aastal kuulusid preemia komisjoni esimees Mart Einasto, professor Külli Kingo ning professor Alan Altraja. Professor Külli Kingo sõnul oli otsus määrata kliinikumi teadustööpreemia dr Kuldar Kaljurannale üksmeelne. „Otsuse aluseks oli teema käsitluse kõrge teaduslik kvaliteet ning töös esitatud tulemuste kaalukus. Samuti oli otsuse aluseks dr Kuldar Kaljuranna oskus ettekanne köitvalt ja arusaadavalt esitada. Saalist oli rohkelt küsimusi, mis kinnitab, et käsitletav teema oli huvipakkuv kogu auditooriumile.“

 

Kliinikumi Leht

 
Euroopa Uroloogide Nõukogu akrediteeris kliinikumi residentuuri koolitusprogrammi Prindi
Esmaspäev, 26 September 2016 09:18

lk1 EBU sertifikaat A.TennusUroloogia ja neerusiirdamise osakond sai kõrge tunnustuse osaliseks, kui Euroopa Uroloogia Nõukogu (European Board of Urology, lüh EBU) väljastas akrediteerimist tõendava sertifikaadi residentide koolitusprogrammile.
Sertifikaat tõendab, et kliinikum on väljaõppekeskus, mille uroloogia residentuuriprogramm vastab kõrgetele Euroopa taseme nõuetele. Sertifikaadi omandanud õppebaasides peab töö olema läbinähtav, kaasaegne ning kvaliteetne.


Sertifikaadi saamise eelduseks on pikk ja põhjalik hindamisperiood, mis koosneb neljast etapist. Esiteks vaadatakse Euroopa Uroloogide Nõukogu akrediteeringut soovivate haridusasutuste taotlused läbi anonüümselt ehk taotlejat teadmata. Järgneb teine etapp, kus analüüsitakse edasipääsenud asutuste andmeid ja näitajaid – igapäevane töö ja asjaajamine, kliiniline töö, analüüsitakse teadustööd, residentide õppimisvõimalusi ja kõike muud, mis käib õpetava haigla töö juurde. Kolmandas etapis saadab Euroopa Uroloogide Nõukogu akrediteerimist sooviva asutuse juurde kaks eksperti, kes hindavad kliinilist tööd kohapeal. Neljandas, viimases etapis, tehakse lõplik otsus ning positiivse tulemuse korral väljastatakse sertifikaat.


Uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja dr Andres Kotsar tunneb heameelt sertifikaadi olemasolust. „See on suurepärane tunnustus meie osakonnale ja kogu kliinikumile ning loomulikult ka Tartu ülikoolile, kelle prekliinilised ained aitavad luua kaasaegset kliinilist väärtust residentuuriprogrammis.“ Olgugi, et osakonnajuhataja üks unistusi – robotkirurgia kasutuselevõtt – pole veel täitunud, on ta kindel, et Tartus pakutav ravi ei jää milleski alla Euroopa omale.


lk1 EBU sertifikaat1 A.TennusEuroopa Uroloogide Nõukogu sertifikaati väljastatakse aastast 1994. Euroopa riike, kelle uroloogia residentuuriprogramm on positiivselt akrediteeritud, on veidi üle 30 – nii näiteks on tunnustatud ka Viini ülikooli haigla, Hollandis Radboud’i ülikooli haigla ja Leipzigi ülikooli haigla residentuuriprogramm. Dr Andres Kotsar ütleb, et nende osakonnal ei ole eesmärk omaette võtta vastu rohkem välisriikide residente, ent Euroopa Uroloogide Nõukogu tunnustus kliinikumile võimaldab kindlasti teiste riikide õppuritel endisest enam tutvuda uroloogia ja neerusiirdamise osakonna tööga ning miks mitte ka siia tööle tulla.


Residentidest rääkides toonitab dr Kotsar teadustöö tegemise vajalikkust: „Tehtu hindamiseks ning ravikvaliteedi veelgi paremaks muutmiseks tuleb teadustöö integreerida igapäevasesse töösse.“ Nii on dr Kotsari juhitud osakonnas hetkel kolm suuremat teadustöö suunda:


• Eesnäärmevähi patsientide aktiivse jälgimise programm. Programmi eestvedajaks on dr Mihhail Žarkovski.
• Neerusiirdatud haigete tulemuste analüüs, mille eest vastutab arst-resident Priit Veskimäe.
• Kusepõievähi ja neeruvähihaigete epidemioloogiline uuring koostöös Tampere ülikooli haiglaga. Uuringu eestvedaja on dr Andres Kotsar.

 

Dr Kotsar rõhutab, et ükski tunnustus ei tule ilma koostööta. Tema hinnangul on kvaliteetse kliinilise töö tagamiseks vajalik erinevate kliinikute ja osakondade koostöömeelsus. Nii on saamas uroloogia ja neerusiirdamise osakonnas heaks tavaks konsiiliumid teiste kliinikutega – lisaks juba väga pika traditsiooniga ühisele uro-onkoloogilisele konsiiliumile hematoloogia-onkoloogia kliinikuga, on käivitunud uro-radioloogiline konsiilium radioloogiakliinikuga ning sügisest tehakse algust ka uro-patoloogiliste aruteludega. Residentide parimaks õpetamiseks toimuvad osakonnas iganädalased seminarid, kus arutatakse läbi keerulised haiguslood, mis tagab ühtlasi patsientidele parima läbimõeldud raviskeemi.

 

Euroopa Uroloogide Nõukogu visiit ja residendid
Akrediteerimisprotsessi keskel, täpsemalt kolmandas faasis, külastasid kliinikumi kaks Euroopa Uroloogide Nõukogu eksperti – dr Magne Dimmen ja dotsent Egils Vjaters. Üheks eesmärgiks oli hinnata kliinilise töö läbiviimist ning selle kvaliteeti, teiseks aga kohtuti residentiga (dr Priit Veskimäe, dr Rauno Okas ja dr Märt Mikkal), kellega vesteldi individuaalselt. Nüüd, mil on teada, et uroloogia ja neerusiirdamise osakond pälvis soovitud sertifikaadi, on hea küsida residentide muljeid osakonnast.

 
Kliinikumi teadlaste kaasabil avastati geneetilised võrgustikud infarkti, insuldi ja teiste kardiometaboolsete haiguste taga Prindi
Esmaspäev, 29 August 2016 09:32

lk1 dr Ermellk1 dr A Ruusalepp

19. augustil ilmus juhtivas teadusajakirjas Science uuring, mis on läbi viidud Mount Sinai Haigla Icahn School of Medicine, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Karolinska instituudi teadlaste poolt. Artiklis on kirjeldatud täiesti uut koe-spetsiifiliste geenide omavahelise seotuse taset selgitamaks kardiometaboolsete haiguste põhjuseid.

 

Uuring nimega STARNET (Stockholm-Tartu Atherosclerosis Reverse Network Engineering Task) sai alguse 2007. a Tartus prof Johan Björkegren'i (Geneetika ja Genoomika professor Ichan School of Medicine's, Mount Sinai Haiglas, varasemalt Tartu ülikooli külalisprofessor ning Karolinska Instituudi vanemteadur) ning Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekirurgi dr Arno Ruusalepp'a initsiatiivil. STARNET uuring on esimene süsteemne (mitmeid kudesid hõlmav) RNA-järjestuste uuring südame isheemiatõvega patsientidel. Erinevalt sarnastest projektidest, on uuringusse kaasatud 600 hästi kirjeldatud südame isheemitõvega patsienti, kellelt on uuritud geeniekspressiooni erinevates kudedes – veres, veresoone seinas, rasvkoes, skeletilihases ja maksas. Saadud andmetest joonistuvad välja kudede sisesed, kudede vahelised ja ka haigustele ühised geenivõrgustikud, mille sõlmpunktides asetsevaid geene saab edaspidi uurida võimalike diagnostiliste markerite ja ka ravimite kandidaatidena.


Tähelepanuväärseim leid on see, et maksa kõrval omab olulist rolli lipiidide ainevahetuse regulatsioonis kõhuõõne rasvkude. Sellele viitab geeni PCSK9 suur hulk kõhuõõne rasvkoes, mis sealt eritudes vereringesse saab minna ainult läbi maksa ja seal degradeerida LDL retseptoreid. Laiemalt võttes saab spekuleerida, et ülekaal, eriti just rohke intraabdominaalne rasvkude võib omada olulisemat rolli haiguslike protsesside reguleerimisel ja nende juhtimise isegi n-ö üle võtta. „Geen PCSK9 on viimasel ajal kogunud hulgaliselt tähelepanu, saades märklauaks uutele turule tulevatele verelipiide alandavatele ravimitele," rõhutab PCSK9 geeni olulisust artikli üks esimestest autoritest, kliinikumi südamekirurg dr Raili Ermel.


"PCSK9 leidmine, paljude haigust-tekitavate geenide ootamatu aktiivsus koe- ja haiguseüleselt näitab, kui vähe me tegelikult südame isheemiatõve põhjustest teame," ütleb uuringu kaasautor dr Arno Ruusalepp, kliinikumi südamekirurgia osakonna juhataja. "Tegelen aktiivselt südame isheemiatõve käes kannatavate patsientide raviga ja näen, kui suurt ressurssi nende patsientide ravi vajab. STARNET on avanud uue ukse mõistmaks südame isheemiatõve põhjuseid ja arengut ning annab lootust uutele ravimeetoditele tulevikus."


„Sisimas oleme asjaosalistega alati teadnud, et teeme midagi suurt ja olulist, kuid nüüd on see ka paberil kirjas ja on selgemast selge, et kogutud biopank ja selles sisalduv informatsioon ja potentsiaal tõstab Tartu ülikooli ja kliinikumi kardiokirurgia osakonna südame isheemiatõve uurijate huviorbiiti," rõõmustab dr Raili Ermel.


Dr Arno Ruusalepp, kliinikumi südamekirurgia osakonna juhataja: "Mul on väga hea meel, et meie pikaaegne projekt on lõpuks jõudnud olulise tähiseni teadusmaailmas. Kogu projekti alus on pandud Tartus, kus meie osakonna patsientidelt on kogutud põhjalik haiguste ja elustiili info ja lisaks võetud uuringuks vajalikud koeproovid südameoperatsioonide käigus. Teadaolevalt on see siiani suhteliselt unikaalne biopank maailmas. Meid on aidanud Tartus finantseerida Eesti Teadusfond ja ka Tartu Ülikooli Center for Translational Genomics. Samas, RNA sekveneerimise ressursi mahukuse tõttu, on viimastel aastatel projekti fookus nihkunud New Yorki, Mount Sinai Haiglasse, mille kaasamine nii keeruliste projektide puhul on ka mõistetav, kuna võimaldab ligipääsu kõrgetasemelise bioinformaatika knowhow'le. Koostöö prof Björkegreniga, kelle ema on muuseas eestlane, on sujunud väga hästi ja tänu tema vankumatule usule ja entusiasmile on see suur töö nii väiksel grupil õnnestunud ellu viia. Tavaliselt on sellises mahus projektid institutsioonide- ja riikide ülesed."

 

Kliinikumi Leht

 
Kliinikum aastal 2015 Prindi
Teisipäev, 21 Juuni 2016 12:08

lk1 peauks Andres TennusKliinikumi visioon on olla Euroopas tunnustatud ülikoolihaigla, millel on juhtiv roll Eesti meditsiinis. Tunnustatus Euroopas saavutatakse läbi euroopalike töömeetodite, organisatsioonikultuuri ja patsiendikäsitluse ning rahvusvahelise koostöö nii ravi- kui teadustöö osas. Kliinikumi juhtiv roll Eesti meditsiinis tuleneb ülikoolihaigla eripärast: ravi-, õppe- ja teadustöö integratsioonist ning tihedast koostööst Tartu Ülikooliga. Paljud kliinikumis töötavad arstid on samal ajal ka ülikooli õppejõud, mis annab võimaluse ühendada kliiniline tegevus teadustegevusega ning seeläbi hõlbustab ka teaduse saavutuste kiiremat jõudmist igapäevaellu.

 

Tervishoiuteenuste osutamine

Ambulatoorne eriarstiabi. Viimase 15 aastaga on arsti vastuvõttude arv kasvanud 40% ehk 140 000 vastuvõtu võrra. Osutatud teenuste maht on suurenenud nii plaaniliste ambulatoorsete vastuvõttude, õe iseseisvate vastuvõttude, kui ka ööpäevaringselt osutatud vältimatu arstiabi vastuvõttude ja nende käigus tehtud uuringute ja protseduuride osas. 2015. aastal tehti eriarsti vastuvõtte 498 680, mis võrreldes 2014. aastaga suurenes 15 523 vastuvõtu võrra (3%). Vastuvõtud suurenesid androloogia, silmahaiguste, hematoloogia, radioteraapia, uroloogia, pulmonoloogia, nahahaiguste, näo-lõualuude kirurgia, kardioloogia, taastusravi ja meditsiinigeneetika erialadel.


Ooteaeg vastuvõtule on pooltel erialadel 2–4 nädalat, kuid paljudel erialadel rohkem kui 6 nädalat. Aasta lõpus oli elektroonsesse järjekorda esmasele vastuvõtule registreeritud üle 24 000 patsiendi. Võrreldes 2014. a lõpuga, suurenes järjekord 3 000 isiku võrra. Teenuste parema kättesaadavuse tagamiseks osutas kliinikum ambulatoorseid teenuseid väljaspool Tartut – 2015. a kokku üle 26 000 (5%) eriarsti vastuvõtu.


Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) toodi kiirabi poolt või pöördus ise 45 906 patsienti, neist 38 445 (84%) said ambulatoorset arstiabi ja 7 461 (16%) vajasid hospitaliseerimist erakorralistel näidustustel. Päevas osutati arstiabi keskmiselt 126 haigele, nendest ligemale pooled olid traumadega. Pöördumiste arv EMO-sse kasvas ca 800 ambulatoorset abi vajava patsiendi võrra ning peamiselt seoses üldhaigestumisega.


Hambaravile pöördumisi oli kokku 73 645. Laste hambaravi toimus nii hambaravi polikliinikus kui ka 11 kooli hambaravikabinetis. Kokku tehti ca 30 000 vastuvõttu, osutati hambaravi- ja ortodontia teenuseid ning toimus ka laste hambahaiguste ennetustegevus.


Iseseisev õendusabi. Õe ja ämmaemanda iseseisvaid vastuvõtte toimus 2015. aastal 78 415, mis aastaga kasvas 3 783 vastuvõtu võrra ehk 5%. Patsiendid, kes vajavad füüsiliste või vaimsete piirangute tõttu õendusabi teenuseid ja ei saa ise kohale tulla, saavad vastavalt õendusplaanile õendusabi oma kodus. 2015. aastal oli õe koduvisiite ja koduõenduse visiite kokku 9 280, nendest enamus koduõendusteenusega seotud.


Päevaravis ravitud haigete arv kasvas ca 850 patsiendi võrra ehk 7%. 2015. aastal raviti päevaravis kokku 13 366 (2014. a 12 517) patsienti, nendest 78% opereeriti ning kokku tehti 12 603 kirurgilist protseduuri.

 

Statsionaarne arstiabi


Statsionaarne ravitöö toimus kokku 965 ravivoodil. Haiglaravil viibis (st haiglast lahkunud haiged) 42 546 patsienti, nendest 39 805 e 94% aktiivravi osakondades. Kuigi 2015. aasta ravi rahastamise lepingus statsionaarsete ravijuhtude arv vähenes ca 400 võrra, viibis ravil 217 haiget rohkem. Arvestades kõrget erakorraliste haigete osakaalu (74%) ja pikki haiglaravi järjekordi, tuli statsionaarsele ravile võtta haigeid rohkem, kui seda ravi rahastamise leping võimaldas. EMO-st hospitaliseeriti haiglaravile 7 461 haiget s.o 16% EMO-sse pöördunutest.


lk2 K.Rull P.Teesalu A.TennusSünnitusi võeti naistekliinikus võeti vastu ja registreeriti 2 456 (2014. a 2 358) sünnitust. Sündis 2 527 last (nendest 68 paari kaksikuid ja ühed kolmikud). 20% sünnitustest vajasid kirurgilist sekkumist, st toimusid keisrilõike teel.


Ravikestus oli kliinikumis kokku 6,1 päeva, aktiivravi osakondades 5,2 päeva ja ei ole muutunud viimase kolme aasta jooksul.


Kirurgiline töö. Kliinikumi statsionaaris viibivatest haigetest opereeriti 17 100 (160 opereeritu võrra vähem kui 2014. a). Kirurgiline aktiivsus kirurgilistes osakondades oli 76%. Üle poole operatsioonidest olid erakorralised, erakorralistest kirurgilistest haigetest opereeriti esimesel kahel päeval 88%.


Elundisiirdamisi toimus 2015. aastal 49 (2014. a 44), sh 37 neerusiirdamist, 7 maksasiirdamist, 4 kopsusiirdamist ning üks kombineeritud neeru ja kõhunäärme siirdamine. Kõhunäärme siirdamine oli Eestis esmakordne, sellega käivitati mitmeid aastaid ettevalmistatud kõhunäärme siirdamise programm. Eesti patsientidel on olemas ka võimalus südamesiirdamiseks ja kopsude ning südame samaaegseks siirdamiseks koostöös Helsingi Ülikooli Keskhaigla ja Viini Ülikoolihaigla siirdamiskeskustega. Selle raames toimus Helsingis 2 südamesiirdamist Eesti retsipientidele.


Vereloome tüvirakkude siirdamisi toimus kliinikumis 29 (2014. a 32). Embrüosiirdamisi oli 668 (2014. a 652), raseduste tekkimise protsent oli 33,5. Silma sarvkesta siirdamisi oli 32, lisaks veel luukoe ja vaskulaarkoe siirdamised.


Statsionaarse ravi elektroonsesse järjekorda oli aasta lõpuks registreeritud kõikidel erialadel kokku 4 673 patsienti, mis on üle 500 patsiendi rohkem kui aasta tagasi.


Arstiabi kvaliteet, ohutus ja patsiendikesksus

 
Emeriitprofessor Tiina Talvik on kliinikumi preemia laureaat Prindi
Kolmapäev, 25 Mai 2016 07:14

lk1 Tiina TalvikKliinikumi preemia pälvis prof. emer Tiina Talvik, kelle töö tulemusena on lasteneuroloogia arenenud Eestis iseseisvaks meditsiinierialaks. Tiina Talvik on sündinud 21. aprillil 1938 Tartus. Arstiteaduskonna lõpetas ta 1962. aastal, 1963. aastal läbis ta esimese lasteneuroloogia-alase täienduse ning 1964. aastal sai temast lasteneuroloog, kes õige pea hakkas huvituma geneetikast. Tiina Talvikust sai meditsiinilis-geneetilise nõustamise rajaja Eestis, kui Tartusse loodi geneetikakabinet, mille juhatajaks ja ainsaks arstiks ta oli. Aastatel 1968–1991 oli ta ka vabariigi pealasteneuroloog, 1975–1991 üleliidulise lasteneuroloogia probleemkomisjoni liige.

 

Tiina Talviku kandidaaditöö valmis 1973. aastal. "Vaimselt alaarenenud laste tsütogeneetiline uuring ja meditsiinilis-geneetilise konsultatsiooni küsimused" oli üks esimesi meditsiinilis-geneetilise konsultatsiooni alaseid töid kogu N. Liidus, mida hiljem palju tsiteeriti. Mõningaid selles väljatöötatud kriteeriume kasutatakse näidustusena patsiendi geneetiliseks uurimiseks siiani.

 

Pärast kandidaaditöö kaitsmist, aastal 1975, töötas Tiina Talvik kuni 1991 Tartu ülikooli neuroloogiakateedris, pidades nii assistendi, dotsendi kui ka juhataja ametit. Närvikliinikus töötades seisis ta lasteneuroloogia osakonna avamise eest. Kujunes tema koolkond – kõik tänased lasteneuroloogid on õppinud emeriitprofessori käe all. Tiina Talviku käe all on valminud 18 doktoritööd ja 1 magistritöö. Ta on avaldanud 219 publikatsiooni ja üle 80 teadusartikli. Doktoritöö vastsündinute hüpoksilis-isheemilise ajukahjustuse alal kaitses Tiina Talvik 1992. aastal. Samal aastal valiti ta ka Tartu ülikooli pediaatriaprofessoriks. Aastatel 1991–2003 oli Tiina Talvik pediaatria õppetooli ja 2000–2003 kliinikumi lastekliiniku juhataja. Tema initsiatiivil loodi 1990. aastal Balti Lasteneuroloogide Assotsiatsioon, mille esimene ja pikaaegne president ta oli. Ta on Eesti Lastearstide Seltsi ja L. Puusepa nim Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi auliige ja Eesti Lasteneuroloogide Seltsi aupresident.

 

Tiina Talviku tegemisi on pärjatud aasta ema tiitliga; teaduspreemiaga prof M. Zilmeri grupis; Punase Risti I klassi teenetemärgiga; Tartu medaliga; riigi teaduspreemiaga (nn elutööpreemia) ja Eesti Inimesegeneetika Ühingu poolt auhinnaga „Elutöö geneetikuna".

 

Emeriitprofessor Tiina Talvik: Sõnum, et olen kliinikumi preemia laureaat, oli ülimalt ootamatu ning muutis meele härdaks. Meie pere naistel on pisarad silmis kõigil südant puudutavatel hetkedel – nii kurbadel kui rõõmsatel. See juhtus minuga ka nüüd, kui sellest tunnustusest kuulsin. Tunnen tänulikkust kõigi vastu, kes arvasid, et väärin nii suurt tunnustust. See pani mind taas mõtlema ja mõistma, kui väga mul on elus vedanud.

 

Oma emalt, teeneliselt õpetajalt Liidia Tanimäelt pärisin ilmselt soovi õpetada ja oskuse sellest rõõmu tunda. Kõik me, kolm õde, oleme oma elu jooksul olnud õpetajad. Mul on kokkuhoidev pere, kes on üksteise jaoks alati olemas olnud, eriti abikaasa Rauli lahkumise järel.

 

Mul on vedanud õpetajatega nii koolis kui ülikoolis. Minu õpetajad neuroloogias olid dr E. Roode-Krigul ja prof E. Raudam. Lasteneuroloogiks sain tänu dotsent L. Keresele, ka geneetikaga tegelema suunas mind tema.

 

Mind on alati ümbritsenud armsad ja targad kolleegid, kellelt on olnud võimalik õppida ja kellele on olnud võimalik toetuda. Mul on olnud au ja rõõm juhendada noori, tarku ja ilusaid inimesi, mis on mulle palju rõõmu pakkunud.

Olen oma tööd armastanud. Olen tänulik kõigile kolleegidele, sõpradele ja koostööpartneritele ning kaasteelistele enam kui 53 aastat kestnud rännakul meditsiinivaldkonnas.

 

Margus Ulst, kliinikumi ülemarst ja komisjoni esimees: Kliinikumi preemia komisjonil oli tänavu hea ja kerge otsust teha. Ühest küljest seetõttu, et professor Tiina Talviku kandidatuur seati üles 6 (loe kuue!) seltsi ja haldusüksuse poolt ning teisalt seetõttu, et esitatud kandidaat on tõesti seda preemiat väärt, mistõttu pälvis komisjoni harukordselt üksmeelse toetuse. Professoril on 19 akadeemilist last (doktoranti ja magistranti), kes ema toetavad ja hoiavad Tartu lasteneuroloogia ja geneetika koolkonna lippu kõrgel ka tulevikus. Kliinikum on tänulik tehtud töö eest!

 

Kliinikumi Leht

 
Kui rahul on kliinikumi töötajad? Prindi
Neljapäev, 24 Märts 2016 09:20

lk1 joonis1 tootajate rahulolu 2015

Päris nii laialt esitatud küsimusele me õigupoolest vastust ei otsinud – piirdusime kliinikumi tööeluga. Üsna täpselt saame siiski hinnata seda, milline oli olukord meie möödunudsügisese töötajate küsitluse aegu (29.09–16.10.2015). Meenutagem, et see oli aeg, kus me veel ei teadnud käesoleva s.t 2016. aasta haigekassa lepingute suurust ja sellest tingitud majandamisolusid. Lootsime enamat ja sellele lootusele andis tuge ka kaheks aastaks sõlmitud töörahu meditsiinitöötajatega. Küsitluses uurisime rahulolu erinevate tööelu aspektidega, samuti seda, mis töötajaid motiveerib ja kuidas nad hindavad juhtimist Kliinikumis.


Ankeedile sai vastata nii interneti teel (e-posti aadressile saadeti vastavasisuline link) kui ka paberankeete täites. Vastused olid anonüümsed ning kokku laekus ankeete 1506-lt töötajalt, mis moodustab ligikaudu kolmandiku töötajate koguarvust. Uuringuandmed töödeldi SPSS programmiga. Tulemusi saab kõrvutada eelmise rahulolu-uuringuga, mis viidi läbi 2013. aastal.


Üldine rahulolu ja lojaalsus
Kõige suurema üldistusena võib öelda, et kliinikumi töötajad on ligikaudu sama rahulolevad kui meie patsiendid – mõlemal juhul on üldhinnang „väga" ja „üldiselt" rahul vastusevariante kokku võttes üle 90%. 88% töötajatest soovitaks töökohta kliinikumis ka heale sõbrale. Üsna samasugune protsent patsientidest soovitaks ravi kliinikumis ravi vajavale heale tuttavale. Erinevus on siiski selles, et „väga" vastusevariandi valinud patsientide vastanute hulk on mõlemal puhul märgatavalt suurem. Vaadates erinevaid töötajate gruppe, tuleb nukralt nentida, et jätkuvalt on vähem rahul need, keda ka jõukates riikides oodatakse. Kes koduste oludega leppima peavad, need ka rohkem rahul on (vt joonis 1).

lk2 joonis2 tootajate rahulolu 2015Aga ega rahulolu üldine tase polegi niivõrd kõnekas kui just tööelu erinevate aspektide seos üldise rahuloluga. Nagu ka varem, kasutasime selle seose ilmestamiseks rahulolu-mõjususe graafikut (vt joonis 2). Sellel graafikul iseloomustab x ehk püsttelg rahulolu (väga rahul olnud vastajate määr) ja y ehk rõhttelg mõjusust (korrelatsioon üldise rahuloluga). Graafik jagatakse neljaks suhteliseks väljaks. Suurema mõjususega (paremal pool asetsevaid) aspekte peetakse olulisemaks. Sellisel puhul nimetame strateegilisteks tugevusteks suure mõjuga aspekte, millega ollakse ühtlasi ka rahul (joonisel ülal, paremal). Strateegilised parandusvaldkonnad on suure mõjuga aspektid, millega ei olda rahul (joonisel paremal, all).


Niisiis on kliinikumi tugevused meditsiinisektorile iseloomulikul moel töö sisu ja töö- ja ametikoha prestiiž. Rahulolu tõstmiseks peaksime parandama töö tasustamist, erialase arengu võimalusi, töökeskkonda ja juhtimist.


Töö tasustamine on pideva läbirääkimiste objektiks ja ootused siin ületavad kaugelt võimalusi. Kui kunagi kaugemas tulevikus palgatasemed ümbruskonna riikides ühtlustuvad, küllap siis ka rahulolu paraneb. Sinna on paraku veel pikk tee. Erialase arengu võimalused on otsestes seostes koolitusvõimalustega. Kahjuks ka siin suurt ja kiiret hüpet loota pole. Kasinad olud seda märkimisväärselt suurendada ei luba. Päris koolitamata me siiski ka pole. Töökeskkonna parandamine on lihtsam ja suure hüppe tegime kohe pärast küsitlusperioodi lõppu – avati terve uus korpus. Ehk siis järgmisel korral võime juba teatavat paranemist selles osas loota. Juhtimise ja motivatsiooni kohta olid ankeedis lausa eraldi küsimusteblokid, neid nüüd lähemalt vaatamegi.

 

Motivatsioon

 

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 1 / 10

Kliinikumi leht


Esilehe uudis

Kliinikumis tegutses Ampsukliinikum

Oktoobrikuu viimane nädal oli arstiteaduse esmakursuslaste jaoks väga tihe. Muuhulgas hoolitsesid 5. kursuse tudengid selle eest, et rebased saaksid tutvuda ka Maarjamõisa haigla ja Biomeedikumi inimestega. Lisaks fotojahile, kus poseeriti erinevate õppejõududega, toimus ka “Arstirebaste ampsukliinikum”. Kümme rebaserühma jagunes kahe maja vahel ära ja huvilistele müüdi erinevaid kodus valmistatud hõrgutisi – küpsetisi, võileibu, kooke ja pirukaid.


Osad rühmad käisid oma “liikuva kohvikuga” mööda haiglat ringi ja pakkusid oma küpsetisi ka inimestele, kes N. Lunini tänava poolsesse fuajeesse ei sattunud. Osad rühmad olid aga püsti pannud tõelise pop-up kohviku – olid kujundanud uhked reklaamplakatid ja joonistanud ilmestavaid hinnasilte ning kaunistanud oma müügipinna ka erinevate dekoratsioonidega. Kõige edukam rühm teenis kokku üle 115 euro.


Ampsukliinikum osutus menukaks ürituseks – positiivset tagasisidet tuli nii müüjatelt kui ka ostjatelt, seega võib loota, et algus on pandud uuele arstiteaduse rebastenädala traditsioonile!

 

Laura Johanna Tuisk
V kursus

 
Doktoristipendiumi konkurss

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kinnitas otsuse kuulutada välja stipendiumikonkurss kliinikumi arst-residentidele, arst-õppejõududele ja arstidele kliinilistel erialadel kliinikumile oluliste teaduslike probleemide analüüsimiseks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktoriõppes alates 2016/2017. aasta sügissemestrist.


Stipendiume on kaks, ühe stipendiumi suurus on 1000 eurot kalendrikuus ühele stipendiaadile.


Stipendiumi taotleja peab esitama komisjonile taotluse elektrooniliselt aadressile kliinikum@kliinikum.ee, milles on:


1. avaldus koos juhendaja(te) ja vastava eriala kliiniku nõusolekuga;
2. curriculum vitae;
3. doktoritöö kavand;
4. juhendaja(te)ga kooskõlastatud individuaalplaan;
5. motivatsioonikiri, millest nähtuvad teema teoreetiline ja/või praktiline tähtsus eriala kontekstis ning selle olulisus Kliinikumile.


Dokumentide esitamise tähtaeg on 30. september 2016.

 

Kliinikumi Leht

 

Numbriuudis

Üle 300 000

euro kogus Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 2013. aastal

 
25

 

aastat Tartu Arstide Liitu.

 
63

 

Venemaa sünnitajat naistekliinikus 2012. aastal.

 
3

 

tudengit esimesest sessist.

 
10 aastat

 

õenduskvaliteedi rühma loomisest.

 
1:10532

 

Praderi-Willi sündroomi levimus Eestis.

 
4

 

arvamust streigi kohta.

 

 
2

 

doktoritöö kaitsmist.

 
8

 

abiarsti kliinikumis.

 
11.

 

klass käis kliinikumiga tutvumas.

 
4 x 40

 

tööaastat kliinikumis.

 
685

 

tänuavaldust kliinikumile 2011. aastal.

 
9

 

aastat kaasaegset jäätmekäitlust.

 
2

 

meditsiinitehnika tootjat tutvustavad ennast.

 
5

uut töötajat patoloogiateenistuses.

 
§ 766

 võlaõigusseaduses sätestab, kuidas teavitada patsienti.

 
6.

 

päev arstiks õppimas.

 
1.
Eesti arst valiti Kuningliku Arstide Kolleegiumi liikmeks.
 
10
aastat ettepanekute ja kaebuste süsteemi.