17. november on ülemaailmselt pühendatud enneaegselt sündinud lastele ja nende peredele. Eestis ja maailmas sünnib iga kümnes laps enneaegsena ehk enne 37. rasedusnädalat, misjärel vajavad nad ravi ja edasist kosumist intensiivravi ja neonatoloogia osakondades.
2023. aastal oli enneaegse sünni päeva fookus suunatud nahk-naha kontakti olulisusele. Tartu Ülikooli Kliinikumi neonatoloogia osakonna juhi dr Annika Tiit-Vesingi sõnul tuleb meeles pidada, et enneaegsed lapsed, sõltumata nende väiksusest, väärivad täpselt samasugust käsitlust nagu ajaliselt sündinud beebid. „Oma vanemate põues olek ehk nahk-naha kontakt ükskõik mis ajahetkel alates sünnist, on väga suure mõjuga nii lapse arengule kui ka ema-lapse suhtele. Muuhulgas soodustab nahk-naha kontakt emal rinnapiima teket ning rinnapiim omakorda on enneaegsele beebile ja tema ebaküpsele immuunsüsteemile parim toit, sisaldades vajalikke toitaineid ja kaitsekehasid,“ selgitas dr Tiit-Vesingi. Ta lisas, et kohene nahk-naha kontakt võib enneaegsete laste puhul olla vanematele väljakutseks. „Enneaegselt sündinud lapsed on haprad nii oma küpsusastmelt kui ka välimuselt ning neid ümbritsevad meditsiinilised seadmed on vanematele harjumatud. Selleks, et sellistest hetkedest üle saada, on vanematele abiks haiglatöötajad,“ sõnas vastsündinute osakonna juht.
Eestis sünnib igal aastal enneaegsena ligi 700 last, kes peavad viibima haiglas nädalaid või isegi kuid. Haiglas oleku kestus sõltub vastsündinu küpsusastmest. „Enneaegseks loetakse beebit, kes on sündinud enne 37. täisrasedusnädalat. Väga enneaegseks peetakse beebisid, kes sünnivad enne 32. nädalat ning erakordselt enneaegseks neid, kes sünnivad enne 28. rasedusnädalat. Kõige suuremad tervisemured on lastel, kes sünnivad enne 32. rasedusnädalat ning need lapsed vajavad kindlasti jälgimist lasteintensiivravi osakonnas ja neonatoloogia osakonnas,“ rääkis dr Tiit-Vesingi. Ta lisas, et rahvusvaheline kokkulepe on seadnud kõige alumiseks sündimise piiriks ehk ajaks, mil ravi ja seadmete abil saab aidata beebil väljaspool emaüsa kasvada, 22. rasedusnädalat.
Enneaegsel sünnil ei ole ühte ja selget põhjust. „Emad küsivad sageli, kas ja mida nad saanuks teha teisiti. Elussündidest 6–8% lastest sünnib enneaegsena ja see protsent on olnud läbi aastakümnete muutumatu. Enneaegse sünni põhjused võivad olla erinevad, näiteks emapoolsetelt lootevee enneaegne puhkemine või platsenta enneaegne irdumine, aga esineb ka olukordi, kus ei ole selgitust, miks sünnitegevus enneaegselt algab. Samuti on lootepoolseid põhjuseid, mil rasedus tuleb enneaegselt lõpetada. Olgu tegemist mistahes põhjusega, on olukord vanematele alati ootamatu ning vahel jäävad emale vaid minutit ja tunnid ootamatu olukorraga harjumiseks. Keegi ei mõtle sellele, et mu laps võiks sündida enneaegselt. Seetõttu on vanemate toetamine selles olukorras äärmiselt tähtis,“ kirjeldas väljakutseid dr Tiit-Vesingi.
Enneaegselt sündinud laste ravi
Tartu Ülikooli Kliinikumis ravitakse enneaegselt sündinud lapsi laste intensiivravi ja neonatoloogia osakonnas, mille töötajad on spetsialiseerunud just nende laste sünnijärgse kohanemise toetamisele ja ravile. „Vanemad võivad olla kindlad, et nii Kliinikumis kui kogu Eestis on enne õiget aega sündinud laste käsitlus väga heal tasemel ning kõik rasedused, mis võivad lõppeda enneaegse sünniga, koondatakse ööpäevaringselt ekspertidega mehitatud keskustesse. Pärast lastekliiniku kolimist uutesse ruumidesse asuvad Kliinikumis kõik kolm osakonda – sünnitusosakond, lasteintensiivravi osakond ning neonataoloogia osakond – komplekselt ühel korrusel. Selline logistika on muu Euroopaga võrreldes üsna luksuslik ning annab kõik võimalused nii koheseks nahk-naha kontaktiks kui ka vanematel ja lapsel kogu haiglas oleku aja viibimiseks perepalatis, sealjuures nii lasteintensiivravi kui ka neonatoloogia osakonnas,“ rääkis osakonnajuht.
Enneaegsed lapsed vajavad ennelõike aega kasvamiseks, et tasandada ebaküpsust, mis kaasneb ennetähtaegse sünniga. „Mida enneaegsem laps, seda ebaküpsemad on kõik tema organsüsteemid, vajades abi nii toitmisel, hingamisel kui ka südametöö toetamisel. Meie ülesanne on toetada lapse kosumist ja kasvamist, mille juures on oluline silmas pidada iga väiksematki nüanssi – näiteks võivad enneaegsed väge kergelt allajahtuda, kuna neil pole piisavalt nahaalust rasvkude. Samuti on väga oluline toitmine – enneaegsed lapsed ei pruugi olla võimelised ise sööma rinnast, ent neile saab siiski anda oma ema rinnapiima, mida tilgutatakse esimestel päevadel keelele ning antakse ka sondi kaudu. Hingamise toetamine algab lapse esimestest hingetõmmetest ning sageli vajavad enneaegsed sellist ravimit nagu surfaktant, mis aitab leevendada kopsude ebaküpsusest tulenevaid hingamishäireid. Juba 1980ndatel kasutusele võetud ravim on muutnud laste ellujäämist ja elukvaliteeti väga suurel määral,“ loetles lastearst.
Ta lisas, et kõigi keeruliste murede kõrval ei tohiks last eraldada oma vanematest. Just seda silmas pidades – et ravi saaks toimuda koostöös vanematega – on loodud ka lastekliiniku uued ruumid.
Seda, milliseks kujuneb enneaegselt sündinud lapse ravitulemus ja elu, näitab aeg. Kõik väga enneaegsed lapsed peaksid saavutama sama rütmi oma eakaaslastega 2. eluaastaks. Üldjuhul pääsevad enneaegsed lapsed koju siis, kui nende korrigeeritud vanus on 35.–40. nädalat, kaal umbes 2 kg, laps on võimeline sööma ning tema keha hoiab temperatuuri ilma lisasoojenduseta. Et iga lapse areng on erinev, tuleb peresid toetada ka pärast koju minekut. Nii jäävad Eestis kõik alla 32 rasedusnädalat sündinud beebid jälgimisele Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna Lastehaigla arstide juurde.
Kliinikumi Leht