Tartu Linna Kl. Lastehaigla röaparaat on 1941. a. „Burevestnik“ tüüpi, kaitseta, lahtine, nelja kenotroniga täislaine aparaat. Ülesvõtete osas ei rahulda laste raviasutuse nõudeid. Esineb suur voolukõikuvus vanemat tüüpi juhtlaua konstruktsiooni tõttu. Kõrgepinge milliampermeeter on kulunud ja tundlikkus (100 mA šuntiga) halb, tekitab häireid eriti ülesvõtete osas.

Aparatuuris on esinenud häireid, mis mõjustasid takistavalt rö-kabineti tööle. Häireid kõrvaldati rö-tehnikute ja rö-laborandi poolt.

Praegu ei ole röntgeniaparaadi jaoks tagavaraks ühtegi röntgen- diagnostika toru. On läbi põlenud torude kütteniit – töötades suure koormusega järgemööda pikemat aega (kuus kuud) ilma kenotronideta. Torude vastupidavus vähenes, töötades ilma kenotronideta, järskude voolu tõugete mõjul.

On vaid olemas üks läbivalgustuse ja teine ülesvõtete tarvis olev rö-diagnostika toru (RD4-100).

Võrreldes eelneva aastaga on 1952. a. töö kvaliteet ja kvantiteet hea. Rö-menetluste arv ületab normatiive arvestades olemasolevaid ametikohti (1 rö-loog; + 1 rö-labor.).

1952. a. teostati lastele röntgenoloogi poolt intrabronhiaalselt penicilliini sisseviimist sondiga (näit.: bronchiekstasia ja kopsuabstsesside puhul). Raviefekt oli hea.

Röntgenoloogi kohustusi täidab dr. Viktor Alavainu, kes on täiendanud end iseõppimise teel. Röntgenilaborandina töötab Leonti Lipski, kes on oma tööülesandeid täitnud korralikult.

Rö-tehnikud Rudolf Sibold ja Rudolf Haldre kõrvaldasid aparatuuris esinevaid häireid kiiresti ja oskuslikult, nii et tööseisakuid tihti ei esinenud. Rö-tehnikute ja rö-laborandi töö hinne väga hea. /…/

Tartus, 05. jaan. 1953. a.
V. Alavainu
Röntgenoloog

TÜ Kliinikumi arhiiviga tegi tööd
Kai Benno