|
Sissejuhatus andmekaitsesse kliinikumis |
 |
|
Esmaspäev, 18 Oktoober 2010 11:16 |
|
 Andmekaitse eesmärgiks kliinikumis on tagada isikuandmete nõuetekohane töötlemine tervishoiuteenuse osutamise, teadusuuringute ja õppetöö käigus.
Isikuandmed on füüsilise isiku kohta käivad andmed. Juriidilisel isikul isikuandmed puuduvad. Andmed on isikuandmed, kui on teada või on võimalik tuvastada isik, kelle kohta andmed käivad. Kui andmed ei ole kokku viidavad isikuga, ei ole tegemist isikuandmetega, vaid lihtsalt andmetega.
Isikuandmete töötlemisele esitatavate nõuete aluseks on privaatsuse, saladuse hoidmise ja isikuandmete kaitse regulatsioonid.
Privaatsus tähendab inimese eraelu puutumatust. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning EV põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.
Inimese terviseseisundi kohta käivad andmed on eraelulised andmed ehk inimese andmed ehk isikuandmed. Isikuandmed jagunevad tavalisteks ja delikaatseteks. Terviseseisundi kohta käivad andmed kuuluvad delikaatsete isikuandmete hulka.
|
|
|
Makseterminalid ühendati eHL-iga |
|
|
Reede, 17 September 2010 08:14 |
|
Kuigi juba aastaid saab kliinikumi registratuurides raviteenuste eest tasuda kaardiga, on kaardimakseterminalis teostatud makse kohta kirje fikseerimine haigla infosüsteemis seni toimunud käsitsi. Alates septembrist on kõik makseterminalid ühendatud eHL-iga ning loodud andmete automaatne vahetus kahe süsteemi vahel.
See hõlbustab märgatavalt makse teostamise protsessi:
• kuna makseinfo tuleb infosüsteemist automaatselt, ei ole enam vajadust arve summat käsitsi makseterminali sisestada;
• kuna infosüsteemi salvestuvad ainult need maksed, mis on reaalselt makseterminalis sooritatud, on maksete koostamisel välistatud inimlik eksimus.
Kasutaja jaoks tähendab uus lahendus eeskätt seda, et kui varem pidi makse info süsteemi sisestama alles pärast makseterminalis makse sooritamist, siis uue lahenduse kohaselt tuleb teha infosüsteemis valik „kaardimakse",misjärel toimub süsteemide andmevahetus.
|
|
Uus ja mugavam võimalus patsiendi HJ dokumentidest ülevaate saamiseks eHL-is! |
|
|
Reede, 17 September 2010 08:08 |
|
Patsiendi haigusjuhu dokumentidest kiirema ja parema ülevaate saamiseks on eHL-i programmis loodud uus menüüpunkt HJ dokumendid. Allpool on välja toodud juhtnöörid, kuidas antud menüüpunkti kasutada.
Vajutades patsiendi haigusjuhu kontekstis vasakmenüü HJ dokumentide menüüpunktile, avaneb kasutajale antud haigusjuhu raames koostatud dokumentide nimekiri. Vaikimisi kuvatakse kõik dokumendid, mis patsiendile on selle konkreetse haigusjuhu raames üldse koostatud: epikriisid, anamneesid, TVL-id jne.
|
|
Töövõimetuslehtede muudatused eHL-is |
|
|
Reede, 13 August 2010 08:49 |
|
eHL-i versioonis 3.18 on muudetud ka töövõimetuslehtede elektroonilist
edastamist Haigekassale:
• töövõimetusleht edastatakse Haigekassale kohe, kui see on valmis tunnistatud.
Kui töövõimetuslehe edastamine ebaõnnestub, siis lehte ei salvestata ja kasutajale kuvatakse Haigekassa teade ning ebaõnnestumise põhjus.
Vastavalt ebaõnnestumise põhjusele tuleb teha parandused töövõimetuselehel.
Selle teate kohaselt puudub töövõimetuslehel arst ehk töövõimetuslehte sisestab kas õde või sekretär, kes kindlasti peab märkima töövõimetuslehe koostajaks arsti.
• valesti sisestatud töövõimetuslehte on võimalik eHL-is tühistada, kuid see ei tühistu Haigekassa andmebaasis ja parandused tuleb saata paberil. Vt. järgmist punkti.
• töövõimetuslehte on võimalik väljastada ka Haigekassale edastamata, kuid ainult äärmisel vajadusel ja alltoodud näite korral!
Näide 2: Patsiendile koostati töövõimetusleht ning see edastati edukalt Haigekassale. Hiljem selgub, et töövõimetuslehel on viga, kuid juba Haigekassale edastatud töövõimetuslehti parandada/muuta ei saa, sest Haigekassa ei võta muudatusi elektroonselt vastu. Valesti koostatud töövõimetusleht tuleb tühistada ja koostada uus ilma Haigekassale edastamata! Uuel töövõimetuslehel tuleb Haigekassasse edastamise märkeruudust vaikimisi sees olev linnuke eemaldada.
Irina Hansen
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht
|
|
Vöötkoodi kleepsud lihtsustavad haigusjuhuga seotud andmeedastust |
|
|
Reede, 13 August 2010 08:44 |
|
Uuringu saatekirjal vöötkoodi kleepsu kasutamine on ainus viis garanteerimaks, et tellitud analüüsid ja radioloogilised uuringud seotakse õige haigusjuhu ja isikuga.
Nii jõuavad vastused ja arvelduseks vajalikud koodid kiiresti ja korrektselt tellijani kohe peale vastuse sisestamist. Otsuste tegemisel ei pea ootama paberil vastuse saabumise järel ning arve koostamisel ei ole vaja nuputada, milliseid hinnakirja koode peaks kasutama.
Vöötkoodi kleeps sisaldab patsiendi nime, isikukoodi ja juhtumi numbrit ning see on haigusjuhu põhine. Vöötkoodi skanneri ehk „käpa" abil loetakse kleepsu pealt juhtumi number uuringuprogrammi. Kuna eelneva andmevahetuse käigus on juba edastatud konkreetse juhtumigakaasnevad andmed, siis kuvatakse need programmis automaatselt. Uuringu tulemused seotakse korrektselt juhtumiga – päevikusse ilmuvad kanded uuringu vastusega ja RTL-ile read teenusekoodidega.
Kliinikumi rakendused jagavad omavahel juhtumi infot. Siduvaks elemendiks on patsiendi nimi, isikukood ja juhtumi number. Kleepsult juhtumi numbri lugemisel leiab programm üles ka ülejäänud antud juhtumiga seotud andmed.
Kliinikumis on võetud suund vastuste trükkimisest loobumisele. Kui paberile trükitud vastuseid enam tellijale ei saadeta, siis on oht, et ilma vöötkoodi kleepsuta tellitud uuringute vastused jäävadki tellival arstil nägemata.
Anu Vares
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht
|
|
|
|
|
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Järgmine > Lõpp >>
|
|
Lehekülg 6 / 9 |
e-keskkond