Kõrvakliiniku juures tegutseb juba paar aastat keskus, kus näo defektide kirurgilise korrigeerimise asemel või sellele lisaks püütakse puudulike näosade esteetilist väljanägemist parandada tehislike vahenditega.
Epiteesia – mis see on?
Epiteesia ehk anaplastoloogia on meditsiiniharu, mis tegeleb näo kunstlike osade valmistamisega ning mida rakendatakse paralleelselt rekonstruktiivkirurgiaga või selle asemel. Epiteesiat kasutatakse nii näo kaasasündinud anomaaliate (nt kõrvalesta puudumine), aga ka traumade tagajärjel tekkinud ning operatsioonijärgsete näo defektide korrigeerimiseks.
Epiteesia käigus asendatakse puuduv näo osa sellele sarnaneva tehismaterjalist valmistatud proteesi ehk epiteesiga, mis fikseeritakse defekti piirkonda kas spetsiaalse liimi, osteosünteesi implantaatide või magnetide abil. Kõige parem fiksatsioon saavutatakse magnetitega.
Epteetika kui eriala ajaloost
Epiteetika valdkonna arendamisega Euroopas tegeleb IASPE (Internationale Gesellschaft für Chirurgische Protetik und Epithetik), mis asutati 1992. aastal. Esimene epiteetikateemaline kursus toimus aga dr. med. dent Gerolf Gehli (Frauenfeld, Šveits) algatusel ja juhendamisel juba 1983. aastal Austrias Linzis. Seda linna võib pidada ka Euroopa juhtivaks epiteetika arenduskeskuseks: kuni 2005. aastani on seal toimunud ühingu iga-aastased aastakoosolekud.
Epiteetika keskuse rajamine kliinikumi
Idee epiteetika keskuse rajamiseks kõrvakliiniku juurde tekkis meil prof Mart Kulliga 2004. aastal soovist aidata kaasasündinud kõrvalesta defektidega lapsi, kelle vanuses pole kirurgiline ravi alati näidustatud. Samuti võib juhtuda, et isegi kirurgia rakendamise korral ei vasta tulemused patsiendi ootustele, mistõttu otsustasimegi hakata rakendama alternatiivi – proteesimist.
Kuna Eestis puudus pikka aega vastav eriala ja kogemus proteeside valmistamiseks, otsustasime koostöös Riho Uusmaaga meditsiinitehnika firmast Sirowa ning Dentese Hambalaboriga kutsuda Tartusse oma kogemusi jagama tunnustatud Saksa epiteetiku Jörn Bromi Heidelbergi Epiteetika Instituudist. Visiit toimus 1. oktoobril 2007, mil valmis ka Eesti esimene kõrvaepitees. Samal aastal pidas Jörn Brom siin ka loengu epiteetikast ning sai alguse kõrvakliiniku ja hambalabor Dentese koostöö Heidelbergi Epiteetika Instituudiga.
Prof Mart Kulli ettepanekut luua kliinikumis Eesti Kirurgilise Proteetika ja Epiteetika Keskus arutati 2007. aasta 2. novembri kliinikumi juhatuse koosolekul. Otsustati, et tegevuse käivitamiseks on vajalik esitada äriplaan, kus oleks ära toodud võimalikud tegevuse mahud, maksumus ja kaasnevad kulud. Haigekassapoolse toetuse puudumise tõttu aga ei ole käesolevaks hetkeks suudetud eraldi osakonda luua. Vaatamata sellele oleme epiteese vajavaid patsiente kõrvakliiniku juures arvele võtnud ning nende ravivõimaluste osas saksa epiteetikutega konsulteerinud.
Keskuse töö
Kuigi epiteetika keskus formaalselt küll eksisteerib, tegelen epiteesiaga kliinikumis kõrvakliiniku abiga siiski mina üksinda. Pärast minu eeltööd patsientidega võtab osa proteeside valmistamisest enda peale hambakliinik Dentes, osaliselt abistab ka Jörn Brom Saksamaalt. Kuigi rahaline tugi puudub, oleme käesolevaks hetkeks suutnud oma kuludega ning kliiniku ja Jörn Bromi rahalisel toel valmistada paar kõrvaproteesi, silmaproteesi ja ühe suurema kombineeritud näoproteesi.
Seni oleme peamiselt tegelenud patsientidega, kellel esinevad microtia ja anotia. Sel juhul esinev kongenitaalne kõrvalesta deformatsioon, kõrvalesta anomaalia võib olla nii unilateraalne kui bilateraalne. Eelistatum on parema kõrvalesta puudumine. Keskmiselt esineb patoloogiat 1 juht 8000-10 000 sünni kohta. Anotia-microtia`t esineb maailmas erinevalt – keskmiselt 0,7-2,35 juhtu 10 000 sünni kohta. 1993. - 1998. aasta statistiliste andmete põhjal esineb sellist patoloogiat enam Lõuna-Ameerikas (Columbias 7.7, Boliivias 14.11, Tsiilis 5.1), vähem aga Inglismaal ja Iirimaal. Soomes oli näitaja nendel aastatel 4,46. Eesti kohta andmed puuduvad.
Epiteetika tulevik kliinikumis
Epiteetika keskuse peamiseks probleemiks on seniajani haigekassa hinnakirja puudumine, hoolimata oleme haigekassale tehtud taotlusest teenuse nimekirja lülitamiseks. Hinnakirja koostamisel tuleb arvestada seda, et protees valmistatakse konkreetsele patsiendile ning igal patsiendil on see erinev (kuju, suurus, fiksatsiooni meeteod jt). Sellega seoses varieerub ka proteesi maksumus. Näiteks maksab kõige lihtsam kõrva epitees umbes 2000 eurot, millest fiksatsiooniks kasutatav väike magnet 180 eurot. Seetõttu on kindlat hinda raske määrata, kuid loodame, et tänu haigekassa vastutulekule on võimalik see hind siiski edaspidi kinnitada.
Tulevikus kujutan ette Saksamaa sarnast olukorda: kui on vajalik konkreetsele patsiendile epitees valmistada, tehakse haigekassale hinnataotlus ning epitees valmistatakse vastava nõusoleku saamisel. Seni valmistatud epiteesid on olnud patsientidele tasuta. Kulutused oleme osaliselt kandnud ise, toetanud on ka kliinikum.
Samuti on tulevikuplaaniks haigekassa hinnakirja olemasolul tegevuse laiendamine ning abivajajatele kiirema proteesivalmistamise võimaldamine. Kindlasti jätkame koostööd Heidelbergi instituudiga.
Dr Peeter Müürsepp
kõrvakliiniku arst-õppejõud suu-, näo- ja lõualuukirurgia erialal