Avaleht 1. aprilli uudis: Naistekliinik alustab vastsündinute kiibistamist
1. aprilli uudis: Naistekliinik alustab vastsündinute kiibistamist Prindi
Kasutaja hinnang: / 33
ViletsParim 
Kolmapäev, 31 Märts 2010 08:50

Lastekliiniku õed Hele Rüga ja Natalia Kään protseduuri läbi viimas. Foto: Jaak Nilson.

Seoses eelmisel kuul Riigikogus vastu võetud isikuandmete kaitse seaduse muutmise seadusega, alustab naistekliinik 2010. aasta juunis imikute kiibistamist.

Seaduseparandus näeb ette järk-järgulist üleminekut isikuandmete täielikule elektroonilisele käitlemisele. Vastavalt Riigikogu otsusele kuuluvad kõik vastsündinud alates 2011. aastast kohustuslikule kiibistamisele. Naistekliinikus käivitub kiibistamine 2010. aasta juunis pilootprojektina, mis viiakse läbi koostöös lastekliinikuga.

„Näen kiibistamisel mõõtmatuid perspektiive – kujutage vaid, inimene saab endaga kaasas kanda kogu oma terviseinfot, tema isikut on võimalik tuvastada näiteks piiriületusel jne. Samuti pakub kiip täiendavat turvatunnet vanematele – nad saavad reaalajas jälgida, kus nende laps asub,“ selgitab TÜ Kliinikumi naistekliiniku direktor Aivar Ehrenberg. „Tulevikus lisandub kiibile ka pangakaardi funktsioon.“

Kiibid on valmistanud Šveitsi firma „Keep Going GmbH“. Esimene Sotsiaalministeeriumi tellitud proovipartii kiipe jõuab dr Ehrenbergi sõnul naistekliinikusse juba 1. aprillil.

 

Aprill!Kliinikumi Leht

 

Lisa kommentaar

Turvakood
Värskenda

Märtsinumber


nr. 151 märts

Esilehe uudis

Esimene kopsuarteri klapi transluminaarne implantatsioon Eestis

 

Radioloogiakliiniku angiograafia osakonna vanemarst-õppejõud Toomas Hermlin tegi 6. märtsil esmakordselt Eestis kopsuarteri klapi kateetrikaudse implantatsiooni.

 



Teatud südamerikete puhul paigaldatakse lapsele esmase südameoperatsiooni käigus parema vatsakese ja kopsuarteri vahele homograft, mille funktsioon aja jooksul häirub ning tekkib vajadus see reoperatsiooni käigus välja vahetada või kateetri kaudu paigaldada uus klapp.


Dr Hermlin implanteeris kahele poisile kopsuarteri klapi; mõlemad protseduurid õnnestusid hästi. Kopenhaageni ülikoolihaigla (Rigshospitalet) arst Lars Søndergaard, kes proktorina mõlema operatsiooni käiku jälgis, jäi nähtuga väga rahule.


"Kõikide kateetermanipulatsioonide eeliseks on vähene invasiivsus võrreldes klassikalise operatsiooniga ja lapsed saab teisel päeval koju lubada," ütleb dr Hermlin. "Samas pole aga ka eksimiseks suurt ruumi, sest manipulatsioonid toimuvad kubemeveenis oleva 6 mm kateetri kaudu."

 

Kliinikumi Leht

 
Toimetaja veerg

 

Kliinikumi Leht on jõudnud 150. numbrini. Viisteist aastat tagasi ilmavalgust näinud esimeses lehenumbris täheldati, et sedamööda, kuidas muutub kliinikum, uueneb ka Kliinikumi Lehe tegu ja nägu. Nii see tõepoolest on olnud, leht on alati üritanud lugejate ette tuua olulisemad sündmused ja teemad kõikjalt kliinikumist, ehk laenates tsitaati 100. numbrist „olnud meie kliinilise elu päevakajaline peegeldaja."

 

Olen Kliinikumi Lehte teinud vahepausidega kaheksa aastat. See aeg on olnud mulle harukordne võimalus käia kliinikum läbi keldritest pööninguteni, lahanguruumidest sünnitustubadeni, aga mis peamine, saada tuttavaks kõige erilisemate inimestega. Meditsiini-universum on olnud mulle kui väljaspoolttulijale kohati mõistetamatu nagu kosmos, aga tema külgetõmbejõud on mind endasse haaranud. Mulle on antud võimalus näha ja kuulda seda, mida mittemeedikud tavaliselt kunagi teadma ei saa. Olen olnud nagu tsivilist lahinguväljal. Aga teadmist meditsiinist olen ma tänulikult vastu võtnud ning püüdnud omakorda edasi anda.

 

Kuu aega tagasi kirjutas mulle üks kirurg, et talle meeldib Kliinikumi Leht ning ta soovib tervitada kogu lehe meeskonda. Ta tegi seda teadmata, et lehetegijate meeskond on tegelikult tema ise ja kõik need sajad inimesed, kes läbi aegade on lehe kaudu lugejate ette astunud. Tõsi, on üks inimene, kes kõik need 150 numbrit on meieni toonud, jäädes ise alati varju, see on lehekujundaja Indrek Köster. Aitäh talle ja kõikidele teile!

 

Ene Selart

Kliinikumi Lehe toimetaja

 

Numbriuudis

63

 

Venemaa sünnitajat naistekliinikus 2012. aastal.

 
3

 

tudengit esimesest sessist.

 
10 aastat

 

õenduskvaliteedi rühma loomisest.

 
1:10532

 

Praderi-Willi sündroomi levimus Eestis.

 
4

 

arvamust streigi kohta.

 

 
2

 

doktoritöö kaitsmist.

 
8

 

abiarsti kliinikumis.

 
11.

 

klass käis kliinikumiga tutvumas.

 
4 x 40

 

tööaastat kliinikumis.

 
685

 

tänuavaldust kliinikumile 2011. aastal.

 
9

 

aastat kaasaegset jäätmekäitlust.

 
2

 

meditsiinitehnika tootjat tutvustavad ennast.

 
5

uut töötajat patoloogiateenistuses.

 
§ 766

 võlaõigusseaduses sätestab, kuidas teavitada patsienti.

 
6.

 

päev arstiks õppimas.

 
1.
Eesti arst valiti Kuningliku Arstide Kolleegiumi liikmeks.
 
10
aastat ettepanekute ja kaebuste süsteemi.